[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hame : hame : hamet mrd 'särk; vanaaegne seelik; rätik'
○ lõunaeesti hamõh
← alggermaani *χami-z
vanaislandi hamr 'kest, kuju; kaitsevaim'
norra ham 'nahk'
alamsaksa ham 'kate, kest; päramised'
● liivi a’m 'seelik; kuub'
vadja amõ 'endisaegne pikk villane pihtseelikutaoline rõivas'
soome hame 'seelik; kleit'
isuri hame 'seelik; kleit'
karjala hameh 'seelik; kleit'

kamar : kamara : kamarat 'rohttaimede maapinnaligidane osa koos pealmise mullakihiga; sealiha naha- ja selle ligidane lihakiht'; mrd 'seisvale veele tekkiv (roheline) kord; kinnikasvava veekogu õõtsuv pealispind'
● liivi kamār 'kõva pinnakiht, maapind; kinnikasvava veekogu pealiskiht; seakamar'
soome kamara 'kõva pinnakiht, maapind; seanahk'
? mari kom 'koor, pind; (raamatu)kaaned; tupp'
? udmurdi kumeľ 'niine pealmine kiht'
? komi komi̮ľ 'koor, kest'
? läänemansi kamtul liitsõnas nē̮rkamtul 'pähklikoored'
? ungari hámlik 'kooruma, ketendama'
? neenetsi śāwᵊ 'soomus'
? nganassaani kamu 'soomus'
? sölkupi k͔ām 'soomus'
? kamassi kåm 'soomus'
? matori käbti 'soomus'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Läänemeresoome keeltes on tüvele lisatud r(a)-liide.

kesi : kee : kett 'viljatera kest'; mrd 'õhuke nahk, kelme, kile; naha pealiskiht, marrasknahk; ussi (mahajäetud) kest'
◊ kesine, ketendama, kett2
● soome ketto 'kelme, kile', mrd kesi 'õhuke nahk, kelme, kile'
isuri kettu 'kelme, õhuke kattekiht, kirme'
Aunuse karjala kettu '(piima)nahk; nahk; (kartuli vms) koor'
lüüdi kett(u) '(ussi) nahk'
vepsa keźi 'lambanahk; töödeldud loomanahk'
saami kat liitsõnas sarvváskat 'põdranahk'
ersa keď 'nahk; koor, kest'
mokša keď 'nahk; koor, kest'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka kee2, kest, kesv ja kosu.

kest : kesta : kesta 'väljastpoolt kattev kiht, ümbriskiht; torujas, tupekujuline ümbris; hülss'
● liivi kestā '(puu)koore alumine osa, koore serv'
Tõenäoliselt on sõnas sama tüvi mis kesi. Liivi vaste võib olla ka eesti keelest laenatud.

kihn : kihnu : kihnu 'kapsel, kest'; mrd 'pähkli tupp; seemnekestad, kliid; (ussi) nahk'
● soome kehnä 'kõõm; kestendus, ketendus'
Aunuse karjala keühen 'kõõm'
lüüdi keühne͔ 'kõõm; lambarasu, villarasv'
vepsa kehn 'kõõm'
Läänemeresoome tüvi.

kirme : kirme : kirmet 'õhuke kord, õhuke kiht'
← balti
leedu grėjimas 'koor (piima rasvakiht)'
← balti
läti krējums 'koor (piima rasvakiht)'
● soome kerma 'koor (piima rasvakiht)'; mrd 'pindmine kiht'
On ka oletatud, et sõnas on sama soome-ugri tüvi, mis murdesõnas keri, kere 'pärnakoor' ning mille vasted on soome mrd keri 'koor, pinnakiht, lumekoorik, toht', isuri keri liitsõnas kerikenkä 'ühest nahatükist suvejalats', saami garra 'koor, kest', ersa keŕ 'puukoor', mokša ker, kär 'puukoor', mari kür 'niin; puukoor', udmurdi kur 'niin; puukoor', komi kor 'puukoor', ungari van kér liitsõnas agykér 'ajukelme', mansi kēr 'koor' ja handi kar 'puukoor; korp, koorik (haava peal)' (või handi ker 'lumekoorik').

kosu : kosu : kosu 'vilets, lagunenud hoone'; mrd 'kõhetu olend; kest, koor'
On arvatud, et tüve kesi variant.

kõder : kõdra : kõtra 'kaunataoline, pikuti kaheks poolmeks avanev kahepesaline ristõieliste vili'
On arvatud, et tüve vaste on soome kotelo 'vutlar, ümbris; kest; nukukest, kookon'.

kõlu : kõlu : kõlu 'väljatuulatav tühi tera'
← alggermaani *skalō
saksa Schale 'koor; kest'
rootsi skal 'koor; (vilja)kest; teokarp'
● soome kale 'väikesed, kerged ja kõvad terad; kõlgas; lible'
karjala kale (hrl mitm) 'väikesed, kerged ja kõvad terad; aganad'
Murretes esineb ka algsema esisilbi vokaaliga tüvevariant kale 'kae'. Karjala vaste võib olla soome laen.

lüdi : lüdi : lüdi 'hrl pähkli v tõru (kausjas) tupp'
On peetud häälikuliselt ajendatud tüveks. On arvatud, et tüve vasted võivad olla ersa lukš 'koor, kest' ja mokša lukš '(muna, pähkli jm) koor'.

nahk : naha : nahka 'loomade ja inimese keha väliskate; looma keha väliskate nülituna, pargituna v nahkesemeteks töödelduna; kilejas kattekiht, kest, koor'
◊ nahutama
← alggermaani *naχska-, *naχskō
vanainglise næsc 'pehme nahk'
● liivi nō’gõ 'nahk'
vadja nahka 'nahk'
soome nahka 'nahk; koor, kest'
isuri nahka 'nahk'
Aunuse karjala nahku 'nahk'
lüüdi nahk(e͔) 'nahk'
vepsa nahk 'nahk; nahkrihm'
nahutama on tuletis tüve nõrgast astmest.

pahk : paha : pahka 'paksem, kõrgem koht mingil pinnal'; mrd 'mullakamakas'
● liivi pō’gõz 'kaun, kest; vill, rakk'
vadja pahka 'pahk, käsn (puul, inimese nahal); muhk'
soome pahka '(puu)pahk, käsn; muhk'
isuri pahko, pahka 'puupahk; kühm, muhk'
Aunuse karjala pahku '(puu)pahk; kasvaja, kühm'
lüüdi pahk 'paise; (kase) pahk; mügarik hobuse jalal'
vepsa pahk 'paise; puupahk'
? ersa pakške 'tuust, kimp; kamakas'
? mokša pakš 'tuust, kimp; kamakas; tükike'
? sölkupi påktǝ 'sünnimärk'
? kamassi påktå, båkta 'puupahk'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted eeldavad, et läänemeresoome keeltes on häälikud kohad vahetanud: *-kš- > *-šk- > -hk-.

rusu : rusu : rusu 'midagi purunenut v purustatut, millegi tükk v jäänus; vare'
? ← alggermaani *rus-
norra rus 'õhuke kest'
taani mrd ros 'jäätmed; rämps; praak'
? ← alggermaani *trus-
vanaislandi trys 'jäätmed, pühkmed', tros 'poolkõdunenud peenike oks'
rootsi mrd tross 'jäätmed, rämps, koli'
● liivi ru’zzõ 'lömastada'
soome mrd rusu 'põhk, aganad, viljapeksujäätmed; praht, jäätmed, raasud; (mitm) prügikala(d)'
isuri russuun, rusukse 'katki, puruks'
Aunuse karjala ruzu 'agan, jäte, rämps', rudžu 'raas, risu, niru (halvustavalt inimese, looma, eseme kohta)'
? lüüdi ruťš́ 'paha, kõhn, räpane, väike'
vepsa ruzu 'kalts, räbal, näru; mähe; (mitm) (heina, õlgede jms) riismed'

rüü : rüü : rüüd 'kehakate, rõivas; endisaegne linane või villane pikk ülerõivas; kiht, kest, sulestik v miski muu kattev v ümbritsev'
○ rüüd, rüvv
← rootsi van ry, ryda 'rüiuvaip, -tekk (kasutati muu hulgas rõivaesemena)'
Eesti keelest on laenatud soome mrd ryyti 'tikitud kaeluse ja lõhikutega linane ülekuub' ja tõenäoliselt ka vadja rüüdi 'endisaegne linane pikk-kuub, ülekuub; vaimuliku- v mungarüü' ja isuri rüüdi 'endisaegne pikk ülekuub' (← murdevariant rüüd).

tohl : tohlu : tohlu 'miski pehkinud, vana; tupp, tops, kest vm õõnes asi'
● vadja tolho, tolo '(luust sarve)könt'
soome tohlo 'õõnessarvedega mäletsejate sarve sisemuse moodustav luutapp; käpard, tohman'; mrd 'pehkinud, õõnes puu; tupp, kest'
isuri tolho 'sarve sisemuse moodustav luutapp'
karjala tohlo, tolho 'sarve sisemuse moodustav luutapp'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas tuhlama. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome mrd tölhö 'sarve sisemuse moodustav luutapp', Aunuse karjala töhľö 'käpard; ohmu; räpane inimene; suur nina; sarve sisemuse moodustav luutapp'. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd dole, dolis, doļš 'sarvedeta lehm', tolains 'sarvitu', tole 'nudipea; unimüts', tolis 'sarvitu härg'. Vt ka tohlakas ja tohlama.

tops1 : topsi : topsi 'väiksem jooginõu; toos, karp millegi hoidmiseks'
? ← alamsaksa dop(pe) 'kapsel, karbike, kest; (muna)koor; vurrkann; nööp, nupp'
? ← saksa Topf 'pott, kastrul, pada; pütt'
On arvatud, et laentüvele on lisatud liitelaadne element -s. Varem võib olla laenatud alamsaksa ja saksa tüve germaani vaste, tupp. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud läti mrd topsis 'vana plekktoos; käoking, kuldking (taim)'.

tupp : tupe : tuppe 'ümbritsev (kaitsev) moodustis v ese, ümbris, kest; emaslooma suguteede paaritu lõpposa, naise torujas sisesuguelund'
? ← alggermaani *duppa
alamsaksa dop(pe) 'kapsel, karbike, kest; (muna)koor; vurrkann; nööp, nupp'
saksa Topf 'pott, kastrul, pada; pütt'
● liivi tup 'tupp, ümbris'
vadja tuppi 'tupp, ümbris'
soome tuppi 'tupp, ümbris'
isuri tuppe 'tupp, ümbris', tuppu 'juuksekrunn; (tupplehtedega kaetud) toores rabamurakas'
Aunuse karjala tuppi '(taime) nupp, (tupplehtedega kaetud) toores mari; tupp, ümbris'
lüüdi tuppi 'tohust marjanõu'
saami dohppa 'tupp, ümbris'
Hiljem võib olla laenatud tüve alamsaksa või saksa vaste, tops1.