[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kast : kasti : kasti '(täisnurkne) säilitus-, transportimis- vms vahend; joonistatud nelinurkne kujund'; mrd 'ruum rehealuse kõrval, kuhu veeti vili enne ahtmist; sillaalune palkidest tugiehitis; pidemed ümber adrahargi keskosa'
← alamsaksa kast(e), kass 'hoiukoht või -kamber, mahuti, kast; (talus) ruum peenestatud õlgede hoidmiseks; reliikviakast; kaasavarakast; sõrmusekivi pesa; vangla; mõõtühik'
Vt ka lampkast.

keha : keha : keha 'inimese v looma kogu organism; selle keskosa, kere; eseme põhiline osa; asi, moodustis tervikuna; riist lõnga kerimiseks ja kanga käärimiseks'; mrd 'suurem puunõu; (mitm) vankri redelid, küljelauad, nende ja põhja vaheline ruum'
● liivi kejā 'keha, kere; kõht; mahuti'
soome kehä 'sõõr, ring; ehitise palkkere, karkass; (akna-, ukse-)leng; võll, rull; kangakeha'
isuri kehä 'kangakeha; päikese tara'
Aunuse karjala kehä 'võru, rõngas, raam (nt sõelal); ümmargune alus'
lüüdi kehä 'kangakeha; tohukera'
? saami giessat 'käärida, mähkida; kerida; käänduda, loogelda (jõe kohta)'
ersa či 'päike; päev'
mokša ši 'päike; päev'
mari keč́e 'päike; päev; ilm'
? udmurdi ki̮č 'silmus'
? komi ki̮č 'ring; rõngas; ümberpiiramine'
idahandi kö̆tš 'rüsa või mõrra rõngas', sŏk-kö̆tš 'kepi rõngas'
mansi kis '(tünni vms) vits', suw-kis 'suusakepi rõngas'
? ungari van kégy 'ring, sõõr', mrd kegyelet 'vikerkaar'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kehklema ja ketas.

kere : kere : keret 'keha keskosa, keha ilma pea ja jäsemeteta; liiklusvahendi, hoone, eseme vms keskne osa'
● liivi kȯ’r 'ring, sõõr'
vadja tšeri 'sõela (lai puust) kere, võru'
soome mrd keri, kere '(vaka, karbi, sõela, vokiratta) raam (serv, külg); vakk; suusakepi rõngas; tapetud looma kere'
udmurdi mrd kuri̮ 'vaskrõngas'
komi mrd kor '(sõela, korvi) raam'
ungari körül 'ümber; ümbruses, läheduses; ringis, paiku'
Soome-ugri tüvi.

kesk 'millegi servadest, äärtest küllalt kaugel seespool, küllalt kaugele sissepoole; ümbritsetuna; (millegi) ajal'
◊ kestma
● vadja tšehsi 'kesk, keset; kesk-, keskmine; keskkoht, südamik'
soome keski- 'kesk-', keskellä 'keskel, keskpaigas; keset; hulgas; (kellegi v millegi) vahel'
isuri keski- 'kesk-'
Aunuse karjala keski 'keskkoht; vahe, vahemaa, ajavahemik; keskel, vahel, koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
lüüdi kešk 'keskosa, süda', keskel(e) 'keskele, keskel, keskelt'
vepsa keśk 'keskosa, keskkoht; sisemus; kesk-; keset, keskel'
saami gaska 'vahe (kahe objekti vahel)', gaskan 'keset, keskel; koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
mokša keska 'keha keskosa'
udmurdi kusi̮p 'vahemaa, vahe; suhe, seos'
komi kost liitsõnas pińkost 'kahe rõuguredeli vahe heinakuhjas'
Läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt võivad tüve permi keelte vasted olla udmurdi kus 'vöökoht, talje' ja komi kos 'vöökoht, talje; vöö'. kestma on läänemeresoome tuletis, kus kolme konsonandi ühendis on häälduse hõlbustamiseks k välja langenud (< *kesk-tä-), toimunud on tähendusmuutus 'lõpetamata olema' > 'vältama'.

päkk : päka : päkka 'varvaste tagant algav tallaaluse paksenenud eesosa; kogu tallaalune v jalg; pöidla juurest algav peopesa paksenenud osa'; mrd 'pöial; seen'
● liivi päkā 'söögiks kõlbmatu seen'
soome mrd päkkä 'päkk'
Läänemeresoome tüvi. Tõenäoliselt on sama tüve vasted ka liivi pä’g 'päkk', soome päkiä 'päkk', isuri pägiäin 'hobuse ja inimese jalatalla keskosa pehme koht', Aunuse karjala pägii 'pöid', lüüdi päged 'pöid'. Eesti keelest on laenatud läti peka 'labajalg, jalg, käpp', beka 'lambapuravik' ja eestirootsi päkk 'jalatald' ning võib-olla ka vadja pekkiäine 'hobuse kabja pehme tagaosa ühes kidaga' (← murdesõna pägim).

rumm : rummu : rummu 'ratta tugev keskosa, milles on ava võlli v telje tarvis; peakatte jäigast materjalist torujas kere'; mrd 'voki, piibu jms toru, silinder või jämedam osa'
← rootsi trumma 'trumm; trummel; (peamiselt maa-alune) toru, kanal; torukujuline ese, rull (sh niisugune, millele on keritud nt nöör), sammas'
On ka arvatud, et tüvi on alamsaksa laen, ← alamsaksa trumme 'trumm; silindrikujuline ese; (vihmavee)toru'. Tüvevokaal -u viitab, et tõenäolisem on laenamine rootsi keelest. Alamsaksa allikast on laenatud trumm.

tuum : tuuma : tuuma 'pähkli ja mõne luuseemne söödav sisu; millegi (tihe) sise- v keskosa, südamik; millegi põhi v keskne, kõige tähtsam osa; millegi peamine sisu, oluline mõte v tähendus, põhiolemus'
● vadja tuumi '(pähkli)tuum; (õuna)seeme; (luuvilja, marja) kivi'
soome tuma '(raku)tuum'; van 'pähkli tuum, puuvilja süda'; mrd tuuma 'pähklituum'
ersa tov '(pähkli- vms) tuum'
mokša tov '(pähkli- vms) tuum; külviseeme'
mari tom '(pähkli)tuum; seeme; (puuvilja) kivi'
Läänemeresoome-volga tüvi.

vöö : vöö : vööd 'keha keskosa ümber kantav rõivaste kinnitamise ja kaunistamise vahend; talje, vöökoht'
◊ vööt
● vadja vöö, vüü 'vöö; vöökoht'
soome vyö 'vöö; püksirihm; vöökoht; vööde, vöönd'
isuri vöö 'vöö; vöökoht'
Aunuse karjala vüö 'vöö; vöökoht'
lüüdi vüö 'vöö; vöökoht'
vepsa vö 'vöö; vöökoht'
saami avvi 'vöö; vöönd'
? mari ü- sõnas üštö 'vöö; rihm'
? komi ve̮ń 'vöö'
ungari öv 'vöö; rihm; talje, vöökoht; vöönd'
? neenetsi ńí 'rihm; vöö'
? eenetsi ńej 'vöö; rihm'
? nganassaani ŋiǝďe 'vöö'
? sölkupi ćǖ 'vöö'
? kamassi ťi, ďži 'vöö'
? matori ńi, ni 'vöö'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi.

üdi : üdi : üdi 'luuõõsi täitev pehme kude'
● soome ydin 'üdi; säsi; südamik, süda; tuumik, tuum; keskosa'
Aunuse karjala üdin 'üdi'
saami ađa 'üdiga kont; luuüdi'
ersa uďem 'aju; üdi; mõistus, vaimsed võimed; pea'
mokša mrd uďəme 'üdi; aju'
mari βem 'üdi; aju'
udmurdi vim, viji̮m 'aju; üdi'
komi vem 'aju; üdi'
handi weləm 'üdi; aju; tuum'
mansi wāləm 'aju; üdi'
ungari velő 'üdi; aju'
Soome-ugri tüvi.