[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahu : ahu : ahu 'sööti jäetud alemaa'; mrd 'kuiv ja kõrge õhukese mullakihiga maa'
● vadja aho 'kesa, sööt; (kuiv) metsalagendik'
soome aho 'sööt; aas, lagendik'
isuri aho 'rohtunud kasutamata maa, sööt'
Aunuse karjala aho 'metsalagendik'
On arvatud, et võib olla vana laen, ← indoeuroopa *as- 'põlema' või ← alggermaani *as- 'põlema; hõõguma'. Kirjakeelne tähendus on keeleuuenduse ajal kasutusele võetud soome keele eeskujul. Kirderannikumurretes võib samuti olla soome keelest laenatud.

kare1 : kare : karet mrd 'väike rannalähedane laid, kivine madalik rannavees'
◊ kare2
? ← alggermaani *χar(u)ǥa-z, *χarǥu-z
vanaislandi hǫrgr 'kivihunnik; ohvrikoht'
islandi hörgur 'ohvrikoht; kivine küngas; kivine, viljatu maa; puudus'
rootsi mrd harg, horg, horv 'kivihunnik; kivine maa'
● soome mrd karje, karkea 'harimata maa, sööt, kesa'
Pite saami kuorkuo 'kivihunnik meres, kus kalad koevad'
Vt ka karge.

kesa : kesa : kesa 'talivilja kasvatamiseks ettevalmistatav külvikorraväli'; mrd 'suvi; varane kartulisort'
● vadja tšesä 'suvi'
soome kesä 'suvi'; mrd 'kesa'
isuri kesä 'suvi; lagendik [?]'
Aunuse karjala kezä 'suvi; aasta (vanuse arvestamisel)'
lüüdi kezä 'suvi'
vepsa keza 'suvi'
saami geassi 'suvi'
ersa kize 'suvi; aasta'
mokša kiza 'suvi; aasta'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On ka oletatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h₁es-, mille vasted on vene ósen’ 'sügis', preisi assanis 'sügis' ja gooti asans 'viljasaak'.