[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 44 artiklit, väljastan 30.

ahmima : ahmida : ahmin 'korduvalt (ning ahnelt) midagi v millegi järele haarama; ahnelt enda valdusse haarama v saada püüdma' ahm
vadja ahmia 'ahmida (süüa)'
soome ahmia 'ahmida, õgida, kugistada', ahma 'kaljukass'; mrd 'õgard'
isuri ahmia 'ahmida, õgida, kugistada', ahmo 'ahne, inimene, kes tahab kõike endale'
Aunuse karjala ahmoi 'kaljukass'
lüüdi ahmo 'kaljukass'
? saami vuosmmis 'raseda naise toidujäänus; raseda naise eriisu'
? komi aǯni̮ 'õgima'

ait : aida : aita '(külm) hoone vilja, riiete vm säilitamiseks'
?balti *aita
leedu ait(i)- liitsõnas ait(i)varas 'luupainaja; kratt, kes toob omanikule vilja, heina, piima jm aidas hoitavat; aidavalvur [?]'
liivi āita 'ait'
vadja aitta 'ait'
soome aitta 'ait'
isuri aitta 'ait'
Aunuse karjala aittu 'ait'
lüüdi ait(te͔) 'ait'
vepsa ait 'ait'
On peetud ka tuletiseks ajama tüvest.

alp : albi : alpi 'edev, edvistav; rumal(uhke); narr'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Sellele viitab vokaalivaheldus a ~ u, murretes nt ulp 'edev', ulp-alp 'kergats'. Mõjutada on võinud ka saksa kõnek albern 'alp, lapsik, narr'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi halep 'inimene, kes tahab ühel päeval üht ja teisel teist', halpat 'kõhklev, otsustusvõimetu; lohakas, hooletu'.

amm : amme : amme 'naine, kes imetab võõrast last'
alamsaksa amme 'amm'

armas : armsa : armsat ~ armast 'kallis; kena, meeldiv, lahke'
alggermaani *arma-z
vanaislandi armr 'õnnetu; vilets, armetu; alatu'
gooti arms 'haletsusväärne'
rootsi arm 'vaene; vilets, armetu'
alggermaani *arwa-z
vanaislandi ǫrr 'kiire, väle; helde'
liivi ārmaz 'armas, kallis'
vadja armas 'armas'
soome armas 'armas, kallis; meeldiv, kena'
isuri armas 'hea, sõbralik'
Aunuse karjala armas 'armas, kallis'
lüüdi armaz 'armas; meeldiv'
vepsa armaz 'lahke, sõbralik; armas, kallis'
Esimese laenuallika puhul on toimunud tähendusareng 'kaasatundmist väärt' > 'keegi, kes vajab armastust' > 'armas, kallis'. Teine laenuallikas sobib tähenduse poolest paremini, eeldades, et tähendus 'helde' oli juba üsna varakult kasutusel; häälikumuutus w > m on aga üsna harv.

eesti 'teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
saksa Este 'eestlane'
Eesti keelde on tüvi laenatud saksa keele vahendusel, pikk e on ilmselt baltisaksa mõju. Esimest korda on Aestii rahvast nimetanud Tacitus oma teoses „Germania” umbes aastal 100 m.a.j, rääkides rahvast, kes elab germaanlastest idas. Suurema osa uurijate arvates on see balti rahvaste üldnimetus. Esimesed teated kasutuse kohta eestikeelses tekstis on 17. sajandist, eesti rahva suus sai nimetus üldiseks 19. sajandil seoses rahvusliku eneseteadvuse ärkamisega, varem kasutasid eestlased enda kohta nimetust maarahvas ja nimetasid oma keelt maakeeleks. Tüvi on arvatud olevat germaani päritolu ja tähendanud 'ida', vrd vanainglise ēast 'ida', saksa Ost 'ida, idakaar'. Teise võimalusena on esitatud balti etümoloogia, ← balti *aīsto-, *aīst(e)r 'maa; nurm, põld', leedu aikšte 'tasane metsalagendik; ala; lage koht'. Eesti keelest on laenatud liivi ēstli (mitm) 'eestlased' ja osaliselt soome Eesti 'Eesti'.

harjusk : harjuski : harjuskit 'endisaegne rändkaubitseja, kes müüs kaupa ja vahetas seda ka seaharjaste vastu' hari

iga1 : iga : iga ~ igat 'ükskõik milline paljude hulgast'
liivi jegā 'iga'
? vadja jõka 'iga'
? soome joka 'see kes, see mis; iga'
isuri igä 'iga'
? Aunuse karjala joga 'iga'
? lüüdi ďoga 'iga'
? vepsa joga 'iga'
? saami juohke 'iga'
? ersa juza liitsõnas juza-toza 'siia-sinna'
? mari južo 'mingi, keegi'
Võib olla läänemeresoome-volga tüvi. Läänemeresoome-saami vasted on saadud sellele tüvele *jo- liite *-ka lisamisel. Teisalt võivad eesti, liivi ning isuri sõna olla tekkinud uurali asesõnatüvele *e- liite *-ka lisamisel, et.

kaan : kaani : kaani 'lamedakehaline iminappadega (magevee)rõnguss, kes imeb loomade ja inimeste verd'
kaanima
Tundmatu päritoluga tüvi.

kala : kala : kala 'vees elav kõigusoojane selgroogne, kes hingab lõpustega, liigub uimede ja saba abil ning on hrl kaetud soomustega'
liivi kalā 'kala'
vadja kala 'kala'
soome kala 'kala'
isuri kala 'kala'
Aunuse karjala kala 'kala'
lüüdi kala 'kala'
vepsa kala 'kala'
saami guolli 'kala'
ersa kal 'kala'
mokša kal 'kala'
mari kol 'kala'
handi χŭᴧ, χul 'kala'
mansi χūl 'kala'
ungari hal 'kala'
neenetsi χaľa 'kala'
eenetsi kari, karε 'kala'
nganassaani koli̮ 'kala'
sölkupi k͔uə̑lǝ 'kala'
kamassi kola 'kala'
matori kälä 'kala'
Uurali tüvi.

kalkun : kalkuni : kalkunit 'sulgedeta ning käsnalise punaka kaela ja peaga suur kodulind'
alamsaksa kalkūn 'kalkun'
baltisaksa Kalkun 'kalkun'
Alamsaksa või baltisaksa laenuallikas on kujunenud sõnaühendist kalkūnsche höner 'Kalkuta kuked'. Sellise nimetuse andsid Ameerikast pärit linnule maadeavastajad, kes esialgu uskusid, et nad on jõudnud Indiasse. Eesti keelest on laenatud vadja kalkkuni 'kalkun'.

keegi : kellegi : kedagi (määramata asesõna isiku vm olendi kohta) kes

kes : kelle : keda (küsiv-siduv asesõna isikute vm elusolendite kohta; määramatu asesõna mitmesugustes ebamäärasust väljendavates ühendites)
keegi
liivi kis 'kes'
vadja tšen 'kes'
soome ken 'kes'
isuri ken 'kes'
Aunuse karjala ken 'kes'
lüüdi ken 'kes'
vepsa ken 'kes'
saami gii 'kes; igaüks'
ersa kije, ki 'kes'
mokša kijä 'kes'
mari 'kes'
udmurdi kin 'kes'
komi mrd kin 'kes; kumb'
ungari ki 'kes'
? neenetsi śan 'mitu, mõni'
? eenetsi še, se̮a 'kes'
? nganassaani si̮li̮ 'kes'
? kamassi šən-, šin- sõnades šəndi, šində 'kes'
Soome-ugri või uurali tüvi. Element -s lähtub asesõnatüvest see. Sama element on sõnas mis. Murretes esinevad ka selleta variandid ke(e), ken, kiä. Soome vaste nimetav kääne esineb tänapäeval ainult kõrgstiilis ja teatud väljendeis. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ladina quis, quid 'kes, mis; milline, missugune', vanaindia na-ki 'ei keegi', türgi käm 'kes', tatari kem 'kes', mongoli ken 'kes', grööni ki-na 'kes', aleuudi kin 'kes'. Eesti keelest on laenatud soome mrd kes.

kiht : kihi : kihti 'millegi peal, all v vahel asetsev suhteliselt ühtlase koostise v omadustega ainehulk; sotsiaalsete, kultuuriliste vm tunnuste poolest ühesugune rühm inimesi, kes moodustavad osa elanikkonnast vms'; mrd 'kokkulapatud köis, nöör jm; kahe posti vaheline rõhtaia osa'
alamsaksa schicht(e) 'kord; korrapärane jaotus; rida, kiht; teatud arv töölisi; kindlaksmääratud tööaeg'

kilter : kiltri : kiltrit 'töö ülevaataja mõisas, kupja abiline'
alamsaksa schilter 'ratsakäskjalg, kes muu hulgas pidi teolisi mõisatööle käsutama'
Sõna on olnud tuntud üksnes Baltimaadel kõneldud alamsaksa murdes ning hiljem ka baltisaksa murdes. Aja jooksul kiltri ülesanded muutusid, kunagisest ratsakäskjalast sai 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil kupja abiline nii käskude edasitoimetamisel kui ka teoliste järele valvamisel. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kiltor, kilter 'mõisavalitseja'.

koi1 : koi : koid 'liblikas ja selle röövik, kes kahjustab riideid (Tineoidae)'
liivi kūoja 'koi'
vadja koi 'koi'
soome koi 'koi'
Aunuse karjala koi 'koi'
lüüdi koja 'koi'
vepsa kojeg 'koi'
koltasaami kuäjj 'koitõuk'
ersa ki 'koi'
mari mrd kije 'koi'
udmurdi kej 'koi'
permikomi ke̮j 'putukate vastsed'
idahandi kej 'koi'
lõunamansi 'koi'
Soome-ugri tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka turgi ja mongoli keeltes, nt tatari köja 'koi', baškiiri köjä 'koi', usbeki kuja 'koi', burjaadi hujr 'koi'.

kui (võrdlev sidesõna)
kuid, kuidas, kumb, kunagi, kus
liivi ku 'kui; nagu; et'; kus 'kus'; kunā 'millal'; kui 'kuidas; kuigi'
vadja ku 'kui'; kuza 'kus', kumpa 'kumb'
soome kuin, kun 'kui'; kuka 'kes', kuten 'nagu', kumpi 'kumb'
isuri ku, kui 'kui', kus 'kus', kumba 'kumb; kes, mis'
Aunuse karjala kui 'kuidas; kui, nagu'
lüüdi ku, kun 'kui'; kui 'kui, nagu'; kus 'kus'
vepsa ku 'kui'; kus 'kus', kut 'kuidas'
saami go 'kui; nagu'
ersa koda 'kuidas; kui'
mokša koda 'kuidas'
mari kuźe 'kuidas'; kuš 'kuhu'
udmurdi ku 'kui'
komi kod, koda 'kuidas'
handi χŏj 'kes'; χon 'millal'
mansi χɔ̄ŋka 'kes'; χūń 'kui; millal'; χot 'kuskil; kuidagi; midagi'
ungari hogy 'kuidas'; hol 'kus'
neenetsi χúna 'kus'; χúrka 'kes, milline'
eenetsi kuna 'millal'
nganassaani kuniə 'mis, milline, kes'; kuo 'kui'; kuni 'kuhu'
sölkupi kun 'kui'; kuti 'kes'; 'kuhu'
kamassi kojǝt 'milline'; kə̑da 'kuidas'; kāmə̑n 'millal'
matori kuj 'kust'
Uurali tüvi, millest on moodustatud mitmesuguse tähendusega ase-, side- ja määrsõnu.

limpama : limbata : limpan 'lonkama'
?alggermaani *limpan-
keskülemsaksa limpfen 'lonkama'
inglise limp 'lonkama'
?alggermaani *slimbaz
vanaülemsaksa slimb 'viltune, längus'
?alggermaani *slimpan-
vanaislandi sleppa 'libisema; ära lipsama; äparduma'
vanarootsi slippa, sleppa 'libisema; kaduma'
soome mrd limppa liitsõnas limppajalka 'x-jalgne, lonkav', limpata 'longata'
isuri klimbada 'longata'
Teise seisukoha järgi võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lompama, lämpama, murretes ka lumpama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi limpoḷ 'mees, kes lonkab' ja võib-olla ka läti mrd limbāt 'jooksma; lonkama'.

luht : luha : luhta 'suurvee ajal üleujutatav ala'
balti
leedu lukštas 'lopsakate lehtedega veetaim; tarn; varsakabi (Caltha palustris)'
läti luksts 'lopsakate lehtedega pehme taim; kõrs; niiske madalik; kevaditi üleujutatav jõeäärne ala'
vadja luhta 'tarn; luht, luhaniit'
soome luhta 'luht, luhaheinamaa; tarn'
isuri luhta 'kuluhein, vana hein'
Aunuse karjala luhtu 'lomp, loik, poriauk'
lüüdi luht 'lomp; luht'
vepsa luht 'lomp; madalik; üleujutatav heinamaa'
Väljendit luhta minema kasutati algul ilmselt lõpnud loomade kohta, kes heinamaale maeti, vrd aia taha minema. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Lucht 'ranna-, jõeniit'.

lutikas : lutika : lutikat 'enamasti lamendunud kehaga putukas, kes toitub taimemahladest või väiksematest selgrootutest või parasiteerib soojaverelistel loomadel, ka inimestel'
vadja lutikka 'lutikas'
soome lude, lutikka 'lutikas'
isuri ludikkain 'lutikas'
Aunuse karjala luťťi 'lutikas'
lüüdi lude̮, luťik 'lutikas'
vepsa lude͔ 'lutikas'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud.

lutsima : lutsida : lutsin '(kuuldavalt) imema'
vadja lutšissaa 'pigistada, suruda, vajutada'
soome van srmt lutsu 'emis, kes imetab'
karjala lutškahtoa 'paugatada, paukuda, plartsatada, plaksatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades latsuma, litsuma, lotsis, lätsima, sutsima, lutt1. Mõjutada on võinud saksa lutschen 'imema, lutsima'.

manala : manala : manalat 'surnute asupaik (eesti rahvausundis)'
?soome mana, manala 'manala, toonela, allilm'
Soome tüve tõenäoline vaste on lõunasaami muonesje 'hea või paha vaim; kummitus, kes ennustab ette haigust või surma; nõidusest saadud haigus'. Võib olla indoiraani või algiraani laen, ← tüvi, mille vaste on nt avesta manā 'mõtlemine', vanaindia manā́ 'hardus, harduslaul, jumalakartlik vaimustus; eelarvamus'; see eeldab tähendusmuutust 'surnu mälestus, surnutele mõtlemine' > 'mana seisukorrana, vaimuna'. Varem on arvatud, et võib olla saadud sõnaühendist *maan ala 'maa-alune' (selle seletusega ei sobi saami vaste) või olla tuletis manama tüvest.

manner : mandri : mandrit 'suur terviklik maismaaosa, mida ümbritsevad ookeanid ja mered; mannermaa (vastandina saarele)'
soome manner 'manner; maismaa'
isuri mantere 'mannermaa'
Aunuse karjala manner 'mannermaa'
lüüdi mander 'maa, mis teatava aja järel jagati uuesti talupoegade vahel'
? udmurdi mudor 'müütiline olend, kes ohverdati suvekojas; ohvrikoja püha nurk'
? komi van srmt mudör 'alus, maja vundament'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Kirjakeelde on tüvi laenatud 19. sajandi lõpus murrete toel soome keelest. Vt ka maasikas, matma.

mis : mille : mida (küsiv-siduv asesõna)
miks, mitte, mitu
liivi mis 'mis'
vadja mikä 'mis, kes; missugune; miski'
soome mikä 'mis; milline'
isuri migä 'mis'
Aunuse karjala mi 'mis, kes; mitu'
lüüdi mi 'mis; kui palju; kuidas'
vepsa mi 'mis'
saami mii 'mis'
ersa meźe 'mis, milline; keegi, miski'
mokša meźä 'mis, milline; keegi, miski'
mari mo 'mis, milline'
udmurdi ma 'mis'
komi mi̮j 'mis; et'
handi mŭj 'mis, milline; või'
mansi manər 'mis, milline'
ungari mi 'mis'
? neenetsi mi 'midagi söödavat; kraam'
eenetsi mīʔ 'mis'
nganassaani 'mis'
sölkupi mi̮ 'asi, kraam (täitesõna)'
kamassi moʔ, mo 'miks'
Uurali tüvi. Mari, udmurdi ja komi vasted eeldavad, et tüves on olnud ees- ja tagavokaalide vaheldust. Element -s lähtub asesõnatüvest see, sama element on sõnas kes. miks on vana saava käände vorm. mitu on vana tuletis. mitte võib lähtuda osastava käände vormist, millele on lisatud liiteid (< *mitäγähän). Vt ka man, misuke, millal, mäherdune, teps.

mumm2 : mummu : mummu 'suurem ümmargune täpp; nupuke, nups'
liivi mūma (osastav mummõ) 'sääremari; kalamari'
isuri mummukkaine 'konnapoeg, kes ei ole veel täielikult välja arenenud'
karjala mummero 'väike laps v loom; kohmitseja', mummoi 'raas, iva; tükike'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis mumm1.

mõrtsukas : mõrtsuka : mõrtsukat 'inimesetapja, mõrvar'
?vene murzá 'tatari ülik v suurfeodaal'
Sõna võeti tõenäoliselt kasutusele talupoegade kohta, kes osalesid sõjategevuses ja käitusid sageli ka vägivaldselt, nagu tatarlased. Laenuallikaks on peetud vene sõna varianti murzák, mida ei ole siiski selles tähenduses registreeritud. Teisalt on arvatud, et võib olla baltisaksa laen, ← baltisaksa *Mordzug, *Morderzug 'talupoegadest ratsaüksus, kes hankis moona jm peamiselt vägivalla teel', sõnaraamatutes ei ole baltisaksa sõna registreeritud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi moṭ-sokk, mäṭ-sokk, mört-sok 'mõrvar' ja baltisaksa Morttsocken (mitm) 'talupoegadest koosnevate ratsaüksuste soldatid' ning võib-olla ka isuri murtsukat (mitm) 'mõrtsukad'. Vt ka mõrv.

narr : narri : narri 'kloun, veiderdaja; see, kes teiste meelest mõistlikult ei käitu; tobedavõitu, naeruväärne; ebamugav, piinlik'
alamsaksa narre 'narr'
Samatüveline tegusõna narrima võib olla saksa keelest laenatud, ← saksa narren 'narritama, narrima, pilkama, ninapidi vedama'. Eesti keelest on laenatud vadja narri (pilke-, narrimis-, sõimusõna), narria 'narrida, pilgata; laimata, põhjata, teotada' ja isuri narria 'sõimata, laita; narrida'.

nirk : nirgi : nirki 'suvel pruuni-kollast värvi, talvel üleni valge väike saleda kehaga kiskjaline (Mustela nivalis)'
liivi nirt 'nirk'
soome mrd nirkko, nirkki 'nirk; mütoloogiline olend, kes hammustab lehmi või ennustab nende surma'
karjala van nirkku liitsõnas luminirkku 'nirk'
Läänemeresoome tüvi, mille vasted võivad lisaks olla ka vadja nirkko 'kärss' ja soome nirkko 'sakk' (nirgil on terav koon). Liivi vaste on tõenäoliselt eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nirk, nerk, nirrk, nirken, nirkk 'nugis; nirk'.

parsa- liitsõnas parsahein 'aspar'
vene spárža 'spargel'
Sõna on saadud tõenäoliselt vene aednikelt, kes tegutsesid Eesti linnades ja mõisates.

pistemaaker : pistemaakri : pistemaakrit 'lihtrahvale eeskätt ehteid, ka sadulsepa- ja muud käsitööd teinud ja seda turustanud käsitööline ja pudupoodnik keskaja Tallinnas'
alamsaksa piste(l)māker 'käsitööline, kes nahk- jm tooteid metallist kaunistuste ja rautistega varustab, pudupoodnik; (mitm) selliste käsitööliste ühendus'
Alamsaksa allikas on liitsõna: pistele 'metallist kaunistus, rautis; selleks vajalik tooraine' + māker 'tegija, valmistaja'.

pobul : pobuli : pobulit 'maata v vähese maaga kehvtalupoeg, kes elatus suurelt osalt juhuteenistusest'
vene bobýl 'pops'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Pobbol, Pobbolik, Popolle 'pops'. Vt ka pops.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur