[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

ebel : ebela : ebelat 'edev; kergemeelne, tuisupäine'
eblakas
soome epeli 'võrukael, vigurivänt; marakratt'
On arvatud, et tuletis vana eitustegusõna kesksõnavormist eba, ei. Vt ka keblakas, õbluke.

eblakas : eblaka : eblakat 'kerglane, kergemeelne; edvistav, koketeeriv' ebel

kebja : kebja : kebjat 'kärmas, nobe, kergejalgne; kaalult kerge'; mrd 'nõrk, nigel, kidur; mitte päris täie aruga'
liivi kievām 'kerge'
vadja tšebiä 'kerge'
soome kepeä 'kerge; vaba, sundimatu; kärmas, nobe; sujuv, nõtke', kevyt 'kerge; hõlpus; nõrk, vähene; vallatu, muretu, pealiskaudne'
Aunuse karjala kebjei 'kerge; hõlpus; kergesti seeditav; käbe, kergejalgne; kergemeelne'
lüüdi kebď(ed) 'kerge; hõlpus'
vepsa kebnei 'kerge; hõlpus'
saami geahpas, gehppes 'kerge'
? udmurdi kapč́i 'kerge'
? ungari kevés 'vähe; vähene'
? neenetsi śíb́a 'kerge'
? eenetsi sebi, šibi 'kerge'
? sölkupi śepu 'kerge'
? kamassi šш̄mke 'kerge; odav'
? matori kūhā, kīhā 'kerge'
Läänemeresoome-saami või uurali tüvi. Vt ka kebima ja keblakas.

kerge : kerge : kerget 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; meelelahutuslik; mitte täit mõõtu väljaandev; mitte eriti tugev, vähese mõjuga; kärmas, nobe; õhukesest materjalist; konstruktsioonilt mitte väga tugev; (pinnase kohta:) liivakas; (värvuse kohta:) õrn'
liivi kierdõ 'kärmas, nobe; virk'
vadja kerkiä 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; kärmas, nobe; kergemeelne; õhukesest materjalist'
soome kerkeä 'kärmas, nobe'; mrd 'kohev, kobe'
isuri kerkiä 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; kohev; kärmas, nobe; kiire (ajaperioodi kohta)'
Aunuse karjala kergie sõnaühendis kergien kezäžen 'kogu suve'
lüüdi kerged 'kiire (ajaperioodi kohta)'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka kerkima.

lita : lita : litat 'emane koer; liiderlik naine'
Võib olla tüve lits variant. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lito 'liiderlik naine; lohakas ja räpane naine'; litto 'kergemeelne naine, lirva'.

luhva : luhva : luhvat kõnek 'liiderlik naine'
Võib olla vähemalt osaliselt laenatud tüvi, ← saksa luftig 'pealiskaudne, kergemeelne', rootsi luffa 'ringi hulkuma; lonkima'. Vt ka vuhva.

vuhva : vuhva : vuhvat kõnek 'mukitud naine'
On oletatud, et vene laen, ← vene kõnek fífa 'kergemeelne tüdruk'. Häälikulist kuju on võinud mõjutada lähedase tähendusega luhva.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur