[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hurt : hurda : hurta 'pika kitsa pea, saleda kere ja kõrgete jalgadega jahikoer'
← vanavene hŭrtŭ 'hurt'
● liivi ūrtta liitsõnas ūrtta-pi’ņ 'hurt'
soome hurtta, hurtti 'ajukoer; suur koer; hunt'
Aunuse karjala hurtu 'metsloom, metsaline'
karjala hurtta 'suur paksukarvaline koer'
On ka oletatud, et noorem laen, ← vene hort 'hurt'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hott 'hurt' .

keha : keha : keha 'inimese v looma kogu organism; selle keskosa, kere; eseme põhiline osa; asi, moodustis tervikuna; riist lõnga kerimiseks ja kanga käärimiseks'; mrd 'suurem puunõu; (mitm) vankri redelid, küljelauad, nende ja põhja vaheline ruum'
● liivi kejā 'keha, kere; kõht; mahuti'
soome kehä 'sõõr, ring; ehitise palkkere, karkass; (akna-, ukse-)leng; võll, rull; kangakeha'
isuri kehä 'kangakeha; päikese tara'
Aunuse karjala kehä 'võru, rõngas, raam (nt sõelal); ümmargune alus'
lüüdi kehä 'kangakeha; tohukera'
? saami giessat 'käärida, mähkida; kerida; käänduda, loogelda (jõe kohta)'
ersa či 'päike; päev'
mokša ši 'päike; päev'
mari keč́e 'päike; päev; ilm'
? udmurdi ki̮č 'silmus'
? komi ki̮č 'ring; rõngas; ümberpiiramine'
idahandi kö̆tš 'rüsa või mõrra rõngas', sŏk-kö̆tš 'kepi rõngas'
mansi kis '(tünni vms) vits', suw-kis 'suusakepi rõngas'
? ungari van kégy 'ring, sõõr', mrd kegyelet 'vikerkaar'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kehklema ja ketas.

kere : kere : keret 'keha keskosa, keha ilma pea ja jäsemeteta; liiklusvahendi, hoone, eseme vms keskne osa'
● liivi kȯ’r 'ring, sõõr'
vadja tšeri 'sõela (lai puust) kere, võru'
soome mrd keri, kere '(vaka, karbi, sõela, vokiratta) raam (serv, külg); vakk; suusakepi rõngas; tapetud looma kere'
udmurdi mrd kuri̮ 'vaskrõngas'
komi mrd kor '(sõela, korvi) raam'
ungari körül 'ümber; ümbruses, läheduses; ringis, paiku'
Soome-ugri tüvi.

kirme : kirme : kirmet 'õhuke kord, õhuke kiht'
← balti
leedu grėjimas 'koor (piima rasvakiht)'
← balti
läti krējums 'koor (piima rasvakiht)'
● soome kerma 'koor (piima rasvakiht)'; mrd 'pindmine kiht'
On ka oletatud, et sõnas on sama soome-ugri tüvi, mis murdesõnas keri, kere 'pärnakoor' ning mille vasted on soome mrd keri 'koor, pinnakiht, lumekoorik, toht', isuri keri liitsõnas kerikenkä 'ühest nahatükist suvejalats', saami garra 'koor, kest', ersa keŕ 'puukoor', mokša ker, kär 'puukoor', mari kür 'niin; puukoor', udmurdi kur 'niin; puukoor', komi kor 'puukoor', ungari van kér liitsõnas agykér 'ajukelme', mansi kēr 'koor' ja handi kar 'puukoor; korp, koorik (haava peal)' (või handi ker 'lumekoorik').

part : pardi : parti 'hanest väiksem jässaka kere ja laia lameda nokaga veelind (Anas); selline kodulind (Anas domestica)'
● liivi pa’ŗ 'part'
vadja partti 'part'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, ilmselt sama mis sõnas parisema. Eesti keelest on laenatud soome mrd partti 'part' ja eestirootsi paṭṭ, pārt, partt 'part, metspart'.

puus : puusa : puusa 'inimese kere alaosa, eriti selle vööst kuni reieni ulatuv külgmine osa'
● vadja puuska 'puus'
soome puuska väljendis kädet puuskassa 'käed puusas', mrd puuska '(metsa, tee) serv; tooli v sohva käetugi; suur volt kleidi küljel'
isuri puuska väljendis käet puuskaas 'käed puusas'
Läänemeresoome tüvi.

raam : raami : raami 'ümbritsev liist, ääris; ristkülikukujuline alus; veoki, masina kere toes'
○ kraam
← alamsaksa rame, ramen 'raam, ääris, kangakuivatusraam'
On ka arvatud, et laenatud rootsi keelest, ← rootsi ram 'raam, ääris; kandesõrestik, karkass'. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja raami 'raam' ja isuri raami 'raam'.

rumm : rummu : rummu 'ratta tugev keskosa, milles on ava võlli v telje tarvis; peakatte jäigast materjalist torujas kere'; mrd 'voki, piibu jms toru, silinder või jämedam osa'
← rootsi trumma 'trumm; trummel; (peamiselt maa-alune) toru, kanal; torukujuline ese, rull (sh niisugune, millele on keritud nt nöör), sammas'
On ka arvatud, et tüvi on alamsaksa laen, ← alamsaksa trumme 'trumm; silindrikujuline ese; (vihmavee)toru'. Tüvevokaal -u viitab, et tõenäolisem on laenamine rootsi keelest. Alamsaksa allikast on laenatud trumm.

rump : rumba : rumpa 'lameda põhjaga sõudepaat, ruup; ahjupoti tagakülje keskosas asuv süvend'
← alamsaksa rump 'kere; piklik nõu; masti, taglase ja tüürita laevakere'
Paadi tähenduses on tõenäoliselt tegemist hilisema, uusalamsaksa laenuga, keskalamsaksast niisugust tähendust registreeritud ei ole. Vt ka ruup.

rümp : rümba : rümpa 'jäsemete, pea ja sisikonnata looma, linnu v kala lihakeha'
1930. aastatel loodud tehistüvi, impulss-sõna on võinud olla saksa Rumpf 'kere'. Kirjakeeles võeti terminina kasutusele 1970. aastatel.

sisalik : sisaliku : sisalikku 'jäsemetega ning selgesti eristatava pea-, kere- ja sabapiirkonnaga roomaja'
● liivi sižālikki 'sisalik'
vadja süsälikko 'sisalik'
soome sisilisko 'sisalik'
isuri süsälikko 'sisalik'
Aunuse karjala šižiliuhku 'sisalik'
lüüdi šižeľih, ťš́iďžeľiusk 'sisalik'
vepsa šižlik 'sisalik'
saami steažžalakkis, deaččalakkis 'sisalik'
mari šə̑ŋšaľe 'sisalik'
udmurdi kenǯ́aľi 'sisalik'
komi ʒ́oʒ́uv 'sisalik'
handi săsəl 'sisalik'
mansi sosla 'sisalikuga sarnane müütiline olend'
metsaneenetsi tānts 'sisalik; madu'
eenetsi taďu 'merisutt (Petromyzon marinus)'
nganassaani tansu 'merisutt (Petromyzon marinus)'
sölkupi tȫśu, tüśu 'sisalik'
kamassi tansə 'sisalik'
matori tanǯǝ 'sisalik'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sisalik 'kaan; sisalik', sisa-likko 'sisalik'.

tari : tarja : tarja 'kobar; ristkülikukujuline (vits)punutis; lai helmestikand seeliku alläärel'; mrd 'tuhar'
● soome mrd tarja 'laastudest punutud eraldatav reepõhi v -raam; laast-, kõrkja- või õlgmatt', tärjä 'eraldatav reepõhi'; van srmt 'kanderaam; käepide, sang'
karjala tarja 'laast'
koltasaami tä´rjj 'laastudest punutud eraldatav reepõhi v -raam; laast-, kõrkja- või õlgmatt; teivas, aiaroigas'
? mari ter 'regi, saan'
? idahandi tärəs 'väikese narta laastudest põhi; laastudest võre; mõrra kere [?]; kalatõke [?]; niied'
? mansi tarės liitsõnas ma’i̊l-tarės 'kõrvuti'
Läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Saami vaste võib olla soome või karjala keelest laenatud.

tuhar : tuhara : tuharat 'niudeluult algavatest ja reieluule kinnituvatest lihastest ning rasvpadjanditest moodustuv kere paariline taguosa'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas tuhisema.

tuupi väljendis tuupi tegema 'peksma, kere peale andma'
← alamsaksa stupe 'peksupost; vitsakaristus, vitstega peksmine'
Samatüveline tegusõna tuupima tähenduses 'peksma' on samuti alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa stupen 'ihunuhtlust andma, avalikult vitstega peksma'.

uppis 'asendis, mille puhul kere ja jalad moodustavad täisnurga'
◊ upatama, uper-, upitama
Häälikuliselt ajendatud tüvi, mille vaste võib olla soome uppi- liitsõnas uppiniskainen 'kangekaelne; põikpäine'. Tüve on mõjutanud germaani keeled, nt rootsi upp 'üles'. Vt ka opakas, upsakas ja õpatama.

vars : varre : vart 'rohttaime maapealne tugiosa; tööriista vm tarbeeseme küljes olev käepidemena toimiv pikem osa'
◊ varrukas, varsti, vart1
● liivi vaŗž 'taimevars; tööriista vars'
vadja varsi 'taimevars; seenejalg; tööriista vars; (saapa- v suka)säär'
soome varsi 'taimevars, tüvi; tööriista vars; kere, keha; äär, serv'
isuri vars 'taimevars; tööriista vars'
Aunuse karjala varzi 'tööriista vars; serv, äär'
lüüdi varž 'tööriista vars'
vepsa varź 'käepide; taimevars'
mari βurδo 'taimevars; käepide, tööriista vars'
Läänemeresoome-mari tüvi. Tuletis varrukas lähtub varasemast kujust *varti-ukka-s > *vardukas. Määrsõnas varsti on varasem viisiütleva käände lõpp asendatud sti-lõpuliste määrsõnade analoogial sti-liitega, viisiütlevavormiline on nt soome varsin 'päris, üsna'. vart on moodustatud ta-liitelisest tegusõnast *vart-ta-. Vt ka varras.

vrakk : vraki : vrakki 'hukkunud laeva vm sõiduki kere'
← saksa Wrack 'laevavrakk'
Saksa sõna allikaks on alamsaksa wrak 'kahjustatud, kasutuskõlbmatu; laevavrakk', mis meremeeste kaudu on levinud paljudesse keeltesse, täpsed laenusuhted on ebaselged. Murretes esinevad kujud vraak, rakk, raaki võivad olla soome, rootsi või otse alamsaksa keelest laenatud. Alamsaksa keelest on laenatud praak2.

õlg1 : õla : õlga 'kaelast käsivarre ja kere liitumiskohani ulatuv kehaosa'
○ lõunaeesti olg, kirderanniku olg
● soome olka 'õlg'
isuri olkamus 'naistesärgi õlapael'
Aunuse karjala olgu- liitsõnas olgupiä 'õlg'
lüüdi olga- liitsõnas olgapiä 'õlg'
vepsa oug 'õlg'
saami oalgi 'õlg'
? mansi wāγlap 'üle õla käiv veo- v kanderihm'
ungari váll 'õlg'
Soome-ugri tüvi. Vt ka õlp.