[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kelts : keltsa : keltsa 'veel sulamata maasisene, ka maapealne jää v jäätükk'
On arvatud, et tüve kirs variant, mida on mõjutanud rootsi tjäle, van kjäla, käla 'kelts'. Teisalt on arvatud, et tüvi (kel-) on balti laen, ← tüvi, mille vasted on leedu kelias 'tee' ja läti ceļš 'tee', teiste läänemeresoome keelte vasted on soome keli '(talvised) teeolud', Aunuse karjala keli '(talvised) teeolud' ja lüüdi keľi '(talvised) teeolud'.

kirs : kirre : kirt 'õhuke jääkord; kelts'; mrd 'kelme, kirme'
← balti
leedu skirsti 'peituma, varjuma; parkuma'; apskirsti 'jäätuma'
● liivi kirt, kirk 'väga õhuke jää'
vadja kirsi (omadussõna jää kohta)
soome kirsi 'kirs, kelts'
isuri kersi 'kirs, kelts'
Aunuse karjala kirzi 'kirs, kelts; paks pori'
lüüdi kirž, kirz(i) 'kirs, kelts'
On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille vaste on idahandi kärtǝγ 'jääkoorik hangel', see on häälikuliselt kaheldav. Vt ka kelts.

marrask : marraski : marraskit 'naha õhuke pindmine kiht, epiderm'
◊ mardus
← algindoiraani *mr̥tá-s
vanaindia mr̥tá-ḥ 'surnud'
avesta mərəta- 'surnud'
● liivi mārdig- liitsõnas mārdig-nō’gõ 'marrasnahk'
vadja marras 'õrn, habras; marras- (naha kohta); eluvõimetu, nõrk, surmale määratud'
soome marras 'suremas, põdur; surnu, kadunuke; surmaenne; surnukahvatu'
isuri marras 'surija, surmale määratu'
karjala marras 'lõputu, igavene; kelts'
lüüdi mardas- liitsõnas mardàsnahk 'marrasnahk'
Eesti keelest on laenatud vene mrd marduj 'kurat'. Vt ka mardikas.