[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

heris : herise : herist 'kelm, nurjatu'
◊ õrjetu
● soome herja 'sõimusõna, pilkesõna; nali'
karjala rhvl herja 'kuri [?]'
On arvatud, et skandinaavia laen, ← algskandinaavia *harjō, *herjō, mille vaste on nt vanarootsi häriare 'laimaja', herian 'kurivaim (Odini lisanimi)'. Eesti sõnal on tuletusliide -is. Tuletises õrjetu on tüves vokaal muutunud. Sõna on kasutatud ka koeranimena.

kabajantsik : kabajantsiku : kabajantsikut 'võrukael; suli, kelm'
On oletatud, et moodustatud sõnast kaba ja pärisnimest Jants ( Jaani variant), lisatud on liide -ik. Oletus ei ole usutav.

kalkar : kalkari : kalkarit mrd 'hulgus, kaltsakas, laaberdis'
← rootsi van skalkar (mitm) (ains skalk) 'kelm, suli'
Laenuallikaks on rootsi sõna mitmusevorm.

kelm : kelmi : kelmi 'ebaausaid võtteid kasutav, teisi pettev isik; vigurivänt, võrukael'
← alamsaksa schelm 'korjus, raibe; kelm, lurjus'
On ka oletatud, et rootsi laen, ← rootsi skälm 'kelm, petis; võrukael, vigurivänt'.

konn : konna : konna 'pikkade tagajalgadega kahepaikne (Anura)'
● liivi kūona 'konn'
vadja konna 'konn'
soome konna 'kärnkonn; kelm, suli, lurjus'
Aunuse karjala konna 'kärnkonn; kelm'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kånn 'konn' ja läti mrd kunna, konne 'konn'.

prohvus : prohvuse : prohvust kõnek '(leebe kirumissõnana:) sindrinahk, kuramus'; mrd 'sibi, käimlakoristaja; timukas'
○ prohmus, prohus, prohkus
← saksa Profos, Profoß 'sõjaväelise kohtumõistmise juhataja'
← vene prohvóst 'alatu inimene; lurjus, kelm, sinder, nadikael', profós 'sõjaväe koristaja laagris'

röögatu : röögatu : röögatut 'tohutu, määratu, väga suur'
● ? soome ryökäle 'lurjus, nadikael, kelm; vembumees, võrukael'
? Aunuse karjala rüögü, rüögäleh 'räpane, märg, laisk; lurjus, nadikael, kelm; vembumees, võrukael'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Ilmselt segunenud röökima tüvega.

sangar : sangari : sangarit 'kangelane'
← soome sankari 'kangelane; peategelane'; mrd 'jõumees; lurjus, kelm'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

sohk : sohi : sohki 'pettus; petis'; mrd 'teenistus, äri; kõrval-, lisateenistus'
? ← vene kõnek žoh 'petis, kelm, tüssaja'
Teisalt võib olla saksa laenu (t)soht variant, ← saksa Zucht 'tõug, sort'. On ka arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

suli : suli : suli 'ebaaus inimene, kelm, petis'
○ sulikas, suulik
← vene žúlik '(tasku)varas'; kõnek 'suli, petis, kelm', žul’ 'kelm, petis, varas'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi soli, soịle 'kelm, petis'.

velbas : velpa : velbast 'kaval, kelm'
● vadja vilppi 'eksitus, viga'
soome vilppi 'pettus, petmine; ebaaus võte'
karjala vilppi 'pettus'
Läänemeresoome tüvi.