[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 31 artiklit, väljastan 30.

atu : atu : atut kõnek 'vilets, kehv' hatt2

haibakas : haibaka : haibakat mrd 'hõre, kehv vili v hein; kehv, hõre'
alggermaani *χauja-
vanaislandi hey 'hein'
vanarootsi hȫ 'hein'
soome haippu, haiven 'ihukarv, habemekarv, juuksekarv'
karjala haiven 'habemekarv'
Sõna on peetud ka tuletiseks tüvest habe, kuid germaani laen on tõenäolisem. Murdekeeles esineb vähesel määral ka kas-liiteta (h)aip.

hoon : hoonu : hoonu mrd 'halb, vilets; kõhetu, kõhn'
vadja oono 'nõrk, vilets', oonokkainõ 'kõhn, lahja'
soome huono 'halb, paha; kehv; vilets, hale; nõrk, väeti'
isuri hoono 'halb'
Aunuse karjala huono 'halb, paha, vilets'
lüüdi huono 'halb, kehv'
Läänemeresoome tüvi. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud.

hubane : hubase : hubast 'mugav, õdus'
liivi obāz, obbi 'hiline'
soome hupa 'kergesti kuluv; pillav, raiskav; lõbus, lustlik'; hupainen, hupaisa 'lõbus, lustlik'
isuri huba 'kehv, nõrk; kergesti kuluv'
Aunuse karjala huba 'väike; kitsas'
lüüdi huba 'väike'; hubeta 'väheneda, kahaneda'
vepsa huba 'halb, paha'; hubeta 'väheneda; kõhnuda; õheneda'
ersa čova 'õhuke; peen; peenike, sale'
mokša šuvańä 'õhuke; peen; peenike, sale'
ungari sovány 'kõhn, sale; lahja; vilets, kehv'
Soome-ugri tüvi. Vt ka huvi ja oblikas.

igerik : igeriku : igerikku 'kidur, vilets, kehv' iga2

karge : karge : karget 'karastav, värskendavalt mõjuv; puhas, selge; karm, range; värske, närtsimata; kõva'; mrd 'kibe, kange'
karastama
vadja karkõa 'kibe, mõru'
soome karkea 'kare, krobeline; jäme (koostiselt); hõre; umbkaudne; tahumatu, rohmakas; labane, nilbe'; mrd 'kibe, mõru'
isuri karkia 'kibe, kange; kare, krobeline'
Aunuse karjala kargei 'kibe, mõru, kange; murettegev, raske, valus; jäme, solvav'
lüüdi karged 'kibe, mõru'
vepsa karged 'kibe, mõru'
Tõenäoliselt tüve kare1 variant. Teisalt on arvatud, et tüve läänemeresoome vasted on soome karu 'viljatu; lahja; tühi; kehv', Aunuse karjala karu 'nõrk, vilets; kurat' ja lüüdi karu 'halb, vilets; haige; kurat', see tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *karō, mille vaste on gooti kara 'mure, vaev'. Mõlemal juhul võib tähenduses 'kibe, mõru, kange' olla tegemist eri päritolu homonüümiga. Veel on tüve peetud läänemeresoome-permi tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi gi̮reź, greź 'pooltoores (nt kartul)' ja komi gi̮ri̮ś 'jäme, suur'. karastama on läänemeresoome tuletis. Vt ka karask.

kehv : kehva : kehva 'nigel, vilets; napp, vähene; vaene, varatu'
kirderanniku kehva, kehvä
?alggermaani *skeuχwa-, *skeuχa-
vanainglise scēoh 'arg, kartlik'
inglise shy 'kartlik; häbelik'
vadja köühä, hrv tšeühä, tšöühä 'vaene; vilets'
soome köyhä 'vaene; napp'
isuri köühä 'vaene; vilets'
Aunuse karjala keühü, köühü 'vaene; vilets, lahja (maa)'
lüüdi ḱöuh 'vaene'
vepsa ḱöuh 'vilets, halb; vaene; vaevaline'
Germaani laenu on peetud kaheldavaks tähenduserinevuse tõttu.

kleenuke : kleenukese : kleenukest 'peene kondiga ja kõhn, nääpsuke'
leenuke
alamsaksa klenik, klenlik 'peenike, õhuke, õrn, habras, graatsiline', klēn(e), klein(e) 'õhuke; peenike, õhuke, õrn, habras, graatsiline; väike, vähene, tähtsusetu'
On ka arvatud, et rootsi laen, ← rootsi klen 'nõrk, jõuetu, kidur, põdur, kehv; nigel, napp'. Sel juhul on laentüvele lisatud liited -u-ke.

kuri : kurja : kurja 'õel, tige, pahatahtlik; vihane; kurat, saatan'
vadja kurja 'halb, kehv; kuri'
soome kurja 'vilets, vaene, kehv; armetu'
isuri kurja 'halb, kehv'
Aunuse karjala kurju 'vilets, vaene, kehv'
lüüdi kurďaine 'vilets; armetu, vaeseke, õnnetuke'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tuletis tüvest kura. Algsem tähendus on säilinud teistes läänemeresoome keeltes, eesti keeles on toimunud tähendusnihe ilmselt piiblitõlke mõjul. Vt ka kurat.

kõhn : kõhna : kõhna 'õhukese nahaaluse rasvkoega, lahja'
soome kehno 'vilets, kehv; halb'; mrd 'kurivaim, kurat'
isuri kehno 'vilets; kõhn; lahja'
Aunuse karjala kehno 'kurat, kurivaim, paharet'
lüüdi kehno 'kurat, kurivaim, paharet'
? saami geanis 'sobiv tapmiseks (looma kohta); halb'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi.

laev : laeva : laeva 'suur veesõiduk (vedamiseks, transportimiseks)'
lõunaeesti laiv, kirderanniku laiv(a)
alggermaani *flauja-
vanaislandi fley 'laev, (väike) parv'
liivi lōja 'paat'
vadja laiva 'laev'
soome laiva 'laev'
isuri laiva 'laev'
karjala laiva 'laev'
vepsa laiv '(kehv) paat'

lein : leina : leina 'lähedase inimese surmast tingitud hingevalu, kaotusvalu'
?balti
leedu klienas, kleins 'õhuke, kõhn'
läti kliens 'kõhn, kidurakasvuline, kuivetunud'
vadja leinä 'lein'
soome leina 'kehv vilja kasv; nõrk, vilets'
isuri leina 'kurbus, pahameel'
Aunuse karjala ľeinäine 'õnnetu, vilets, vaene'
Isuri vaste võib olla eesti keelest laenatud.

loikam : loikami : loikamit kõnek 'pikk kõhn (lodev ja aeglane) inimene (hrl noor mees v poiss)'
● ? soome loikko, loikka 'vana, kehv, suur riideese; suur v laisk inimene'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas loid. Sel juhul on sõna moodustatud kam-lõpuliste sõnade eeskujul, nt mühkam, tuiskam.

ludistama : ludistada : ludistan 'lutsima, imema; (pesta) lobistama'
ludu
vadja lutissaa 'pigistada, suruda, vajutada, muljuda'
soome lutistaa 'pigistada, suruda'
isuri ludistaa 'laiaks litsuda, kokku suruda, pigistada'
karjala lutti 'kaabulott', luttu 'inetu, kehv ese'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades ladisema, lidisema, lodisema, lödi, kudi.

nadi : nadi : nadi 'kalts, räbal; kehv, vilets, niru; sobimatu, rumal, inetu'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

nigel : nigela : nigelat 'vilets, kehv, armetu'
vadja nikõla 'lõtv'
On arvatud, et tuletis nigisema tüvest.

nurjas 'ebaõnnestunud, rikutud, untsus'
nuri-, nurjatu
soome nurja 'pahem, vasak; halb, kehv; pahempidine, segipaisatud'; nurin 'pahupidi; ümber, kummuli; tagurpidi, valepidi, vastupidi'
On oletatud, et võib olla tuletis nurama tüvest. nuri- on tüve reeglipärane lõpukaoline nimetava käände vorm. Paljudes läänemeresoome keeltes esineb lähedane m-alguline tüvi, mille vasted on isuri murniin 'pahupidi; kummuli; tagurpidi', Aunuse karjala muuri 'pahupidi; kummuli; tagurpidi', lüüdi murďi, murńi 'pahupidi; kummuli; tagurpidi' ja vepsa mur(g)ni 'pahupidi'.

nõder : nõdra : nõtra 'nõrk, jõuetu, vilets'; mrd 'kätkivibu'
kirderanniku notra, noder
liivi ddõrz 'nõrk, väike, habras'
vadja nõdra 'nõrk; vilets, kehv; nõtke, paindlik; peenike; vedel(avõitu); alandlik, kuulekas'
soome nöyrä 'alandlik, kuulekas; nõtke, paindlik'; mrd 'lahja (nt kohv); halb ilm (eriti tuisk); sulailm'
isuri nodra 'nõtke, paindlik; nõrk'
Aunuse karjala ńeürü 'osav; tark, taiplik'
karjala neürä 'alandlik, kuulekas; halb, nõrk, vilets; kehv, tuisune, tuuline (ilma kohta); osav; tark, taiplik'
Läänemeresoome tüvi.

nõrk : nõrga : nõrka 'mitte tugev, kindel v vastupidav; (intensiivsuselt, võimsuselt) vähene; kehv, ebarahuldav, küündimatu'; mrd 'vedel; vedelik, leem'
kirderanniku nork(ka)
liivi nȭrka 'nõrk, jõuetu'
vadja nõrkk 'sünge, tusane, nukker [?]'
soome mrd nerko, nerkko 'väike, nõrk'
? ersa nuŕka 'lühike'
? komi van srmt ńurk 'kõhn'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi.

näru : näru : näru 'räbal, kalts; kehv, vilets; alatu, autu inimene, suli'
närakas
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt niru.

paha : paha : paha 'halb, nõuetele mittevastav, ebarahuldav, vilets; moraalselt vääritu, kuri, õel; ebasoodus, mittesobiv; ebamugav, tülikas'
?alggermaani *bāǥa-
vanaislandi bágr 'raske, keeruline'
rootsi mrd båg 'kangekaelne, visa'
liivi mi 'pahempidine; vasak'
vadja paha 'paha, halb(us); tige, kuri; (vana)kurat'
soome paha 'paha, halb, kuri, ebameeldiv'
isuri paha 'paha, halb; vilets, kehv; kurat'
Aunuse karjala paha 'halb, paha; haige, nõrk; kõlbmatu; ebameeldiv; õnnetus, häda'
lüüdi paha 'paha, halb; kurat'
vepsa paha 'tige, kuri; halb; kehv, nõrk'
Vt ka paa, paharet, pahe.

plass : plassi : plassi kõnek 'kahvatu, jumetu, kaame; piinlik, kehv, vilets'
lass
saksa blass 'kahvatu, kahkjas'

putka : putka : putkat 'väike kerge (kehv) ehitis, majake; väga väike ruum, kamber, pugerik'
vene búdka 'vahimajake; kong; putka'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi butk 'kuur, barakk'.

ront : rondi : ronti '(puu)nott, tomp, (pehkinud) puujuurikas v -tüügas; vana, kehv olend v asi, kronu'
● ? soome mrd rontti 'suur puutüvi; jämeda otsaga palk', trontti 'tüügas, tüveots', rontto van srmt 'raiutud okslik puulatv'; mrd '(maas lamav, kõdunev) puutüvi'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Soome vastet on mõjutanud soomerootsi trunt 'lühike ja paks ese; kohmard, käpard', võib olla ka sellest laenatud.

räbal : räbala : räbalat 'miski katkine, rebitud, narmendav ja vana; armetu olend; kehv, vilets'
vadja räpäl 'kalts, narts; armetu olend'
soome räpäle 'kalts, narts; armetu olend'; mrd 'kild, tükk'
isuri räppääle 'katkine ja vana ese'
Aunuse karjala räbäleh 'katkine ja vana ese', räbü 'kulunud rõivas; kõbi, tudi'
vepsa liitsõnade järelkomponendina ŕäbu 'kulunud ese; kõbi, tudi'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas rääbakas. Vt ka räbik ja räbu.

rämps : rämpsu : rämpsu 'praht, prügi, tarbetu koli; miski madalakvaliteediline, väärtusetu, tühine; kehv, vilets'
● ? soome mrd rämpsä, rempsa 'vilets ese'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas räme, samuti on lähedane soome rämppä 'vilets ese, räbal, risu, rämps'; mrd 'haiglane, vigane'.

täbar : täbara : täbarat 'vaeva, muret, kannatusi valmistav, raske, kehv, halb'
?algskandinaavia
vanaislandi tæpr 'ettevaatlik; napp, kitsas, kasin, vähene'
soome täpärä 'raske, vaevaline; pinev, pingeline; liiga ääre peal, kukkumas olev; hädavaevu õnnestunud, napp'
karjala täperä 'liiga ääre peal, kukkumas olev; napp, vähene'

verme : verme : vermet 'verine triip, vorp'
vermima
● ? Salatsi liivi värm 'pisar'
? soome mrd vermen 'marrasnahk, pealmine õhuke kiht; (mitm) õhuke, kehv riie v riietus'
On arvatud, et sõna on tuletis tüvest veri. Teisalt on peetud indoiraani laenuks, allikaks tüvi, mille vaste on nt vanaindia várman- 'kaitserüü; kaitserajatis', on arvatud, et samast tüvest on laenatud ka varmas.

vilets : viletsa : viletsat 'kehv, nigel; napp, kesine'
soome viheliäinen 'vilets, armetu, sant; kehv'
On arvatud, et tuletis tüvest viha. Teisalt on peetud germaani laenuks, ← alggermaani *wiþelia-, mille vasted on vanainglise wīdl 'kõnts, mustus' ja vanaülemsaksa withillo 'kahesooline; ebaloomulik'. Algselt on sõna olnud ne-liiteline, niisugune sõnakuju viline on murretes ka säilinud, selle võimalikust murdelisest omastavavormist *vilitse on saadud uus nimetavavorm.

õel : õela : õelat 'pahasoovlik, kiuslik, kuri, tige'; mrd 'vilets, kehv, nigel'
Salatsi liivi ǖl 'kuri, õel, halb'
vadja õjõla 'harv, hõre, vile, kehv'

äbar : äbara : äbarat 'kehv, kidur, vilets, hädine'
soome äpärä 'vallaslaps, sohilaps; värdjas'
Aunuse karjala äbäreh 'võsu, võrse; ädal; sohilaps'
lüüdi äbäreh 'laps; ädal'
Tüve on peetud teistes läänemeresoome keeltes esineva germaani laentüve eesvokaalseks variandiks, ← alggermaani *afaraz, mille vaste on vanaislandi afr 'teatud jook, kali [?], kaerajook [?]' ja vasted sugulaskeeltes soome apara 'pärm', Aunuse karjala abar 'raba, lõpp, pära', lüüdi apar 'raba, lõpp, pära', vepsa apar 'raba, lõpp, pära; puru, pudemed'. Vt ka äpardama.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur