[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

keema : keeda : keen '(vedelike kohta:) nii tugevasti aurustuma, et vedeliku seest kerkib auru mullidena ka pinnale; tugevasti mitmes suunas paiskuma'; mrd '(raua kohta:) sulama; (piima kohta:) (soojaga) hapnema'
◊ keevitama
● liivi kīedõ 'keeda', kīetõ 'keeta'
vadja tšihua 'keeda; kobrutada, kihada; kihistada (naerda)'
soome kiehua 'keeda; kobrutada, kihada', keittää 'keeta'
isuri keehua 'keeda; kobrutada; sulada (raua kohta)', keittää 'keeta; keevitada'
Aunuse karjala kiehuo 'keeda; kobrutada, kihada', keittiä 'keeta; keevitada; peksta, piinata'
lüüdi kiehuda 'keeda; kobrutada, kihada', keiťťädä, keittada 'keeta; keevitada'
vepsa kehda 'keeda; pulbitseda; vett joosta (silmade kohta)'; kii̯tta 'keeta'
? koltasaami ǩe´tted 'keeta'
mari küaš 'keema; küpsema; päevituma', küktaš 'keetma; (ahjus) küpsetama'
ungari köved 'pehmeks keema', köveszt, küeszt 'keetma, korraks keema laskma'
? metsaneenetsi kū- 'küpsema (marjade kohta)'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi.

keevitama : keevitada : keevitan 'detaili servi sulamiseni kuumutades v surve abil liitma' keema

kuppama : kupata : kuppan 'veidi aega rohkes vees keema (soolase, kibeda v hapu maitse vähendamiseks v mürkainete kõrvaldamiseks toiduainete kohta)'
◊ kupatama
Võib olla sama tüvi mis kupp1, mis murretes esineb ka a-tüvelisena, kupp : kupa, väljendis kupal olema 'keema hakkama' ja liitsõnas kupapiim 'ahjus keedetud piim'.

mulisema : muliseda : mulisen 'vedeliku liikumisel tekkiva heli saatel keema, liikuma'; kõnek 'loba, tühist juttu ajama'
◊ mula, mull
● soome mulahtaa 'sulpsatada, plartsatada', mrd mulata 'sulistada, loksutada, pladistada', mulista 'kobrutada, kohiseda; sulistada'
karjala mulissa 'ammuda, möirata'
vepsa muľľ 'muhk, kühm, vill'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades möla, kulisema, pula, sulisema, vulisema.

pahtuma : pahtuda : pahtun 'hrl kuivamisel kõvaks v koorikuliseks muutuma'; mrd '(puuesemete kohta:) niiskusest paisuma, turduma'
● soome mrd pahtua 'külge, kinni jääda; tahkuda'
vepsa pahtuda 'hüübida (vere kohta)'
Sama tüve vasted võivad olla ka murdesõna pahtuma 'keema', liivi pā'tõ '(herneid, ube) küpsetada', vadja paahtua 'kõrbeda; hüübida (vere kohta)', soome paahtaa 'kõrvetada, põletada; röstida, küpsetada; kihutada, (teha) rabada', isuri paahtua 'kõrbeda, põhja hakata', karjala poahtoa 'kõrvetada, kuumutada, kuivatada; paista (päikese kohta)', lüüdi puahtada 'kõrvetada, põletada' ning võib-olla ka udmurdi pi̮ži̮ni̮ 'küpsetama' ja komi pe̮žni̮ 'kõrvetama; küpsetama, hautama'. Sel juhul läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud ka, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *bā-ja-, mis võib olla laenatud ka sõnas paaduma.

pulbitsema : pulbitseda : pulbitsen 'mullitades keema v üles purskuma; kobrutama, vahutama'
● vadja buľbuttaa 'vulksuda, mulksuda, sulpsuda'
soome pulputa 'mullitada; pulbitseda; soliseda'
Aunuse karjala buľbettua 'mulksuda, muliseda'
vepsa buľbotada 'vuliseda, soliseda; mullitada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pula ja/või pull2.

putrama : pudrata : putran 'häälduselt v sisult segaselt rääkima'; mrd 'sumama, t(r)ampima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas patrama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt läti putrot, putrat 'isekeskis rääkima, kiiresti rääkima; segama', rootsi puttra 'keema; torisema'.