[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aare : aarde : aaret '(peidetud) väärisvara; miski v keegi väga väärtuslik'
← soome aarre 'varandus, vara'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on peetud germaani või skandinaavia laenuks, ← alggermaani *arđi-, mille vaste on nt vanaülemsaksa art 'kündmine', või ← algskandinaavia *arđo-, mille vaste on nt vanaislandi ǫrð (mitm arðir) 'saak, aastasaak'. Vt ka maare1.

armas : armsa : armsat ~ armast 'kallis; kena, meeldiv, lahke'
← alggermaani *arma-z
vanaislandi armr 'õnnetu; vilets, armetu; alatu'
gooti arms 'haletsusväärne'
rootsi arm 'vaene; vilets, armetu'
← alggermaani *arwa-z
vanaislandi ǫrr 'kiire, väle; helde'
● liivi ārmaz 'armas, kallis'
vadja armas 'armas'
soome armas 'armas, kallis; meeldiv, kena'
isuri armas 'hea, sõbralik'
Aunuse karjala armas 'armas, kallis'
lüüdi armaz 'armas; meeldiv'
vepsa armaz 'lahke, sõbralik; armas, kallis'
Esimese laenuallika puhul on toimunud tähendusareng 'kaasatundmist väärt' > 'keegi, kes vajab armastust' > 'armas, kallis'. Teine laenuallikas sobib tähenduse poolest paremini, eeldades, et tähendus 'helde' oli juba üsna varakult kasutusel; häälikumuutus w > m on aga üsna harv.

era- 'mitteühiskondlik, mitteriiklik; isiklik, mitteametialane; omaette olev v toimuv; mittesõjaväeline; tsiviil-'
◊ eraldi, eri, ära2, -äranis
← algiraani *er- 'lahtine, eemalseisev; lahku minema, lahti harutama'
vanaindia ṛta- 'eraldatud'
● liivi järā, jarā 'ära'
vadja erä- liitsõnas eräpooliin 'väline; erapooletu', eri 'eri, eraldi; erisugune'
soome erä 'partii, kogus; osa; summa; kord; kalal-, jahilkäik'
isuri eriksee 'eraldi'
Aunuse karjala erä 'üks, mingi; keegi', eri 'erinev; eriline'
lüüdi eriže 'eraldi; lahku, lahus'
vepsa eŕigata, eragata 'eralduda, lahti tulla; lahku minna'
saami earri 'piimakogus, mida põhjapõdralt v lehmalt (v kogu karjalt) korraga lüpstakse', earránit 'erineda'
Sõnas (ise)äranis on vana omastusliitega oleva käände vorm. Sõnades ära2 ja -äranis on tüvevariant, kus e > ä. Kirjakeelde on mitmeid tuletisi keeleuuenduse ajal soome keele eeskujul moodustatud, nt erinema, vrd soome eritä 'erineda, erinev olla, lahku minna', või soome keelest laenatud, nt erak ← soome erakko 'eremiit, erak', eriline ← soome erillinen 'eraldi olev; üksi seisev', eriti ← soome erittäin 'eriti, väga', eristama ← soome eristää 'isoleerida, eraldada'. Vt ka eru.

iga1 : iga : iga ~ igat 'ükskõik milline paljude hulgast'
● liivi jegā 'iga'
? vadja jõka 'iga'
? soome joka 'see kes, see mis; iga'
isuri igä 'iga'
? Aunuse karjala joga 'iga'
? lüüdi ďoga 'iga'
? vepsa joga 'iga'
? saami juohke 'iga'
? ersa juza liitsõnas juza-toza 'siia-sinna'
? mari južo 'mingi, keegi'
Võib olla läänemeresoome-volga tüvi. Läänemeresoome-saami vasted on saadud sellele tüvele *jo- liite *-ka lisamisel. Teisalt võivad eesti, liivi ning isuri sõna olla tekkinud uurali asesõnatüvele *e- liite *-ka lisamisel, et.

keegi : kellegi : kedagi (määramata asesõna isiku vm olendi kohta) kes

kes : kelle : keda (küsiv-siduv asesõna isikute vm elusolendite kohta; määramatu asesõna mitmesugustes ebamäärasust väljendavates ühendites)
◊ keegi
● liivi kis 'kes'
vadja tšen 'kes'
soome ken 'kes'
isuri ken 'kes'
Aunuse karjala ken 'kes'
lüüdi ken 'kes'
vepsa ken 'kes'
saami gii 'kes; igaüks'
ersa kije, ki 'kes'
mokša kijä 'kes'
mari kö 'kes'
udmurdi kin 'kes'
komi mrd kin 'kes; kumb'
ungari ki 'kes'
? neenetsi śan 'mitu, mõni'
? eenetsi še, se̮a 'kes'
? nganassaani si̮li̮ 'kes'
? kamassi šən-, šin- sõnades šəndi, šində 'kes'
Soome-ugri või uurali tüvi. Element -s lähtub asesõnatüvest see. Sama element on sõnas mis. Murretes esinevad ka selleta variandid ke(e), ken, kiä. Soome vaste nimetav kääne esineb tänapäeval ainult kõrgstiilis ja teatud väljendeis. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ladina quis, quid 'kes, mis; milline, missugune', vanaindia na-ki 'ei keegi', türgi käm 'kes', tatari kem 'kes', mongoli ken 'kes', grööni ki-na 'kes', aleuudi kin 'kes'. Eesti keelest on laenatud soome mrd kes.

mis : mille : mida (küsiv-siduv asesõna)
◊ miks, mitte, mitu
● liivi mis 'mis'
vadja mikä 'mis, kes; missugune; miski'
soome mikä 'mis; milline'
isuri migä 'mis'
Aunuse karjala mi 'mis, kes; mitu'
lüüdi mi 'mis; kui palju; kuidas'
vepsa mi 'mis'
saami mii 'mis'
ersa meźe 'mis, milline; keegi, miski'
mokša meźä 'mis, milline; keegi, miski'
mari mo 'mis, milline'
udmurdi ma 'mis'
komi mi̮j 'mis; et'
handi mŭj 'mis, milline; või'
mansi manər 'mis, milline'
ungari mi 'mis'
? neenetsi mi 'midagi söödavat; kraam'
eenetsi mīʔ 'mis'
nganassaani mā 'mis'
sölkupi mi̮ 'asi, kraam (täitesõna)'
kamassi moʔ, mo 'miks'
Uurali tüvi. Mari, udmurdi ja komi vasted eeldavad, et tüves on olnud ees- ja tagavokaalide vaheldust. Element -s lähtub asesõnatüvest see, sama element on sõnas kes. miks on vana saava käände vorm. mitu on vana tuletis. mitte võib lähtuda osastava käände vormist, millele on lisatud liiteid (< *mitäγähän). Vt ka man, misuke, millal, mäherdune, teps.

muu : muu : muud (umbmäärane asesõna) 'miski v keegi väljaspool mainitut; ülejäänud, teistsugune, teine'
◊ muidu, muinas-, muiste, mujal, mullu, muutma
● liivi mū 'teine, mõni; mingisugune; lähim, järgmine'
vadja muu 'muu, teine'
soome muu 'muu, teine'
isuri muu 'muu, teine'
Aunuse karjala muu 'muu, teine, ülejäänu'
lüüdi muu 'muu, teine'
saami nubbi 'teine (järgarv); muu, teine'
mari molo 'muu, teine'
udmurdi mi̮d 'muu, teine'
handi moγ- sõnas moγəl 'muu, too'
mansi mōt 'muu, teine (ka arvsõnana); võõras'
ungari más 'muu, teine; teistsugune'
Soome-ugri tüvi. muidu võib olla vana mitmuse osastava vorm, milles on omastusliide. Tuletist muinas- on kirjakeeles võinud mõjutada soome keel, soome muinainen 'muinasaegne, muistne; vana(aegne); igivana, ammune'. mujal on vana mitmuse alalütleva vorm tuletisest, < *muiγalla. mullu on vanast alalütlevavormilisest määrsõnast moodustatud viisiütleva vorm. Eesti keelest on laenatud eestirootsi moidogist 'muidugi, mõistagi' (← muidugist). Vt ka moondama, mugav, muide, mullikas, mõlema.

mõni : mõne : mõnd ~ mõnda (umbmäärane asesõna)
○ kirderanniku moni, meni
● liivi mūnda 'mõni'
vadja mõni 'mõni; mitu'
soome moni 'palju, mitu'
isuri moni 'palju, mitu; keegi'
Aunuse karjala moni 'palju, mitu; paljud, hulk'
lüüdi mońi 'palju, mitu'
udmurdi mi̮nda 'nii palju kui'
komi -mi̮nda sõnades si̮-mi̮nda 'nii palju', mi̮j-mi̮nda 'kui palju'
Tüvi on tõenäoliselt vana laen, võib olla ← indoeuroopa *mon(e)gh-, *men(e)gh-, mille vasted on nt gooti manags 'mõni; palju', vanarootsi mangen 'palju'. Vt ka mõlema.

purakas : puraka : purakat 'suur, tugev; keegi v miski suur, tugev' pura

purikas : purika : purikat '(suur) haug; keegi suur ja tugev; ülalt nõrguva vedeliku kristalliseerumisel tekkiv rippuv koonusjas moodustis' pura

siia (osutab lähemal, kõneleja ligidal olevale kohale, kuhu keegi v miski suundub) see

teine : teise : teist 'järgarv põhiarvust 2; keegi või miski, kes v mis ei ole sama kui teada olev v mainitu; keegi v miski varem mainitu; miski, nii mõnigi, mingi, mingisugune; üks kahest; mõni' too

töbi : töbi : töbi 'väike ja lühike, nöbi; miski v keegi väike ja lühike; juhmakas'
● soome töpö 'sabajupp; töbi, tömp, tölp, nudi'
Aunuse karjala töpöi 'jalatsi peale tõmmatav sukalaba, suss'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt tobi ja nöbi.

vara2 : vara : vara 'kellelegi kuuluvad asjad ja rahas hinnatavad õigused ning kohustused, miski (v keegi) väärtust omav'
◊ varu
← alggermaani *warā-
rootsi vara 'kaup'
saksa Ware 'kaup'
● liivi varā 'võim; varandus'
vadja vara 'vara, varandus; tagavara; jagu, varu; tugi, toetus'
soome vara 'tagavara, varu; vara, varandus'
isuri vara 'tagavara, varu; vara, varandus'
Aunuse karjala vara 'tagavara, varu; võimalus'
lüüdi vara 'tagavara, varu'
vepsa vara 'tagavara, varu'

võima : võida : võin (näitab, et keegi saab, tohib, suudab, oskab midagi teha; väljendab tegevuse võimalikkust)
◊ võim, võimlema, võitma
● liivi võidõ 'võida, jõuda, suuta'; võitlõ 'võidelda; võistelda'
vadja võitaa 'võida, saada'; võima 'jõud, võim'; võittaa 'võita'
soome voida 'võida, suuta, saada'; voima 'jõud, vägi; elujõud; võim; võimsus, tugevus'; voittaa 'võita'
isuri voijja 'võida, suuta'; voima 'jõud, vägi; võim'; voittaa 'võita'
Aunuse karjala voija 'võida, suuta; saada'; voimatoi 'haige'; voittua 'võita'
lüüdi voida 'võida, suuta'; voim 'jõud, vägi, võim'; voittada 'võita'
vepsa voida 'võida; saada; terve olla'; voimoita 'haiglane olla'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka võhm ja võistlema.

üks : ühe : üht ~ ühte 'põhiarv 1; keegi'
○ lõunaeesti üts
◊ üha
● liivi ikš, ükš 'üks'
vadja ühsi 'üks; ainult, vaid; sama'
soome yksi 'üks'
isuri üks 'üks; sama'
Aunuse karjala üksi 'üks; ühine; sama; keegi'
lüüdi ükš 'üks; mingi; sama'
vepsa ükś 'üks; sama'
saami okta 'üks; keegi'
ersa vejke 'üks; sama'
mokša f́ḱä 'üks'
mari ik 'üks; ühe-, sama-'; ikte 'üks; ainuke'
udmurdi odig 'üks'
komi e̮ti, e̮ťik 'üks'
handi ĭt, ĭ 'üks'
mansi akw, ak 'üks'
ungari egy 'üks; keegi, mingi (määramata artikkel)'
Soome-ugri tüvi. Vt ka üheksa ja üsna.