[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

amb : ammu : ambu 'vibupüss'
● vadja ampua 'tulistada, (maha) lasta; (välku) lüüa; nõelata'
soome ampua 'lasta, tulistada; söösta, viskuda'
isuri ampua 'lasta, tulistada; välku lüüa; nõelata'
Aunuse karjala ambuo 'lasta, tulistada; nõelata'
lüüdi ambuda 'lasta, tulistada; välku lüüa'
vepsa ampta 'lasta, tulistada; välku lüüa'
saami ábbut 'üle keeda, kõvasti keeda'
udmurdi i̮bi̮ni̮ 'laskma, tulistama'
Läänemeresoome-permi tüvi.

keema : keeda : keen '(vedelike kohta:) nii tugevasti aurustuma, et vedeliku seest kerkib auru mullidena ka pinnale; tugevasti mitmes suunas paiskuma'; mrd '(raua kohta:) sulama; (piima kohta:) (soojaga) hapnema'
◊ keevitama
● liivi kīedõ 'keeda', kīetõ 'keeta'
vadja tšihua 'keeda; kobrutada, kihada; kihistada (naerda)'
soome kiehua 'keeda; kobrutada, kihada', keittää 'keeta'
isuri keehua 'keeda; kobrutada; sulada (raua kohta)', keittää 'keeta; keevitada'
Aunuse karjala kiehuo 'keeda; kobrutada, kihada', keittiä 'keeta; keevitada; peksta, piinata'
lüüdi kiehuda 'keeda; kobrutada, kihada', keiťťädä, keittada 'keeta; keevitada'
vepsa kehda 'keeda; pulbitseda; vett joosta (silmade kohta)'; kii̯tta 'keeta'
? koltasaami ǩe´tted 'keeta'
mari küaš 'keema; küpsema; päevituma', küktaš 'keetma; (ahjus) küpsetama'
ungari köved 'pehmeks keema', köveszt, küeszt 'keetma, korraks keema laskma'
? metsaneenetsi kū- 'küpsema (marjade kohta)'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi.

pula : pula : pula kõnek 'tühi loba'
● liivi buļīkšõ 'kihiseda, mulinal keeda'
vadja bulisa 'vuliseda, suliseda, muliseda'
soome pulista 'pomiseda; mulksuda, muliseda, vuliseda', pulata 'pladistada; laterdada'
isuri pulissa 'suliseda'
Aunuse karjala buľahuttua 'plärtsatada, sulpsatada'
vepsa buľahtada 'loksutada, mulksatada, sulpsatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas pull2. Lähedane tüvi on nt sõnades mulisema, vulisema, pulbitsema.

tursuma : tursuda : tursun 'vedeliku kogunemise tagajärjel paisuma, paistetama; vedeliku v niiskuse imendumise tõttu paisuma, porsuma'
● vadja turzottunnu 'tursunud, paistetanud'
soome tursuta, tursua 'välja nõrguda, niriseda, välja voolata, üle keeda'
Aunuse karjala turzot- 'paisuda, kerkida (nt leiva kohta)'
vepsa turzotada '(üles) paistetada, tursuda'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka turske ja turtsuma.