[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hankima : hankida : hangin 'midagi kuskilt v kelleltki muretsema'; mrd 'tööd rassima; tõstma; parandama, korda seadma'
● soome hankkia 'hankida, soetada, osta; toimetada, askeldada; kavatseda'
karjala hankkie 'hankida'
Läänemeresoome tüvi. Häälikulise koostise tõttu on arvatud, et tüvi on tuletis või laen, kuid sobivat tuletusalust või laenuallikat ei ole leitud.

kavatsema : kavatseda : kavatsen 'plaanitsema; kellelgi kavas v mõttes olema'; mrd 'märkama, tähele panema'
? ← alggermaani *χawē(ja)n-
norra mrd hå 'märkama, tajuma'
vanainglise hāwian 'vaatama, uurima'
? ← alggermaani *skauwō(ja)n-
vanainglise scēawian 'vaatama'
vanaülemsaksa skouwōn 'vaatama'
● vadja kavottaa 'eemale hoiduda, vältida'
soome kavahtaa 'ehmuda, kohkuda; eemale hoiduda, vältida'; mrd 'jälgida, luurata, piiluda'
isuri kavvooja 'ettevaatlik olla'
On ka arvatud, et sõna on tuletis tüvest kava ega ole esitatud läänemeresoome sõnade vaste.

kogemata 'mittekavatsetult, mittetahtlikult; juhuslikult'
● liivi ko’ktõ 'proovida; kavatseda'
soome kokea 'kogeda, läbi elada; kannatada; püüniseid järele vaadata'
Inari saami kuohađ 'kalapüügiriistu kontrollida'
? neenetsi χo- 'leidma'
? eenetsi ko- 'leidma'
? sölkupi k͔o- 'leidma; nägema'
? kamassi ku- 'nägema; valima; proovima'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Sõna on leksikaliseerunud mata-vorm vanast tegusõnast, mis on säilinud saarte murdes, kus kogema tähendab 'kartma; häbenema, võõrastama'. On arvatud, et läänemeresoome-saami tüvi on indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h₃ok^w-, mille vaste on nt vanakreeka ópsomai (tuleviku ains 1P) 'näen (tulevikus)'. Samojeedi keelte sõnad on sel juhul teise päritoluga. Vt ka kogema.

kärkima : kärkida : kärgin 'kellegagi järsul toonil valjusti ja kurjalt pahandama'; mrd 'kavatsema; vahtima'
◊ kärgatama
● soome kärkkyä 'taotleda, püüelda; ihaldada'
isuri kärkküä 'kavatseda'
Aunuse karjala kärkätteä 'kärkida, noomida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades kära ja/või kärisema.

mõtisklema : mõtiskleda : mõtisklen 'mõtlema, mõtteid mõlgutama'
← soome mietiskellä 'mõtiskleda, (järele) mõelda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tuletis tegusõnast miettiä 'mõtelda; kavatseda', mis on tõenäoliselt vene keelest laenatud, ← vene smétit’ 'arvata, oletada'.

nakkama : nakata : nakkan 'külge hakkama (haigus)'; mrd 'siirduma mingisse tegevusse või olukorda, hakkama'
? ← balti
leedu įšokti '(sisse) hüppama'
läti iesākt 'algama, alustama, hakkama'
● Salatsi liivi nakk '(kinni) haarata; nakata; kavatseda; alustada, hakata; kinni püüda, kinni võtta'
Samatüvelisest balti allikast võib olla laenatud ka hakkama. On ka oletatud, et läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on ersa navams 'värvima; sisse kastma' ja mokša navams 'pistma, sisse pistma, toppima; sisse kastma'. Veel on arvatud, et läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome nakata 'visata, heita'; mrd '(kinni) lüüa' ja Aunuse karjala nakata 'peale v selga laduda v vinnata; heita, visata; kuhjata; lüüa', tähenduslikult on see kaheldav.

tagama : tagada : tagan 'millegi olemasoluks, toimumiseks vajalikke tingimusi täitma, midagi kindlustama, garanteerima'; mrd 'söandama'
? ← vanarootsi taka '(endale) võtma; riisuma, röövima; nõudma; garantiid andma'
● soome taata 'tagada; käendada; vastutada'
isuri taada 'kindel olla'
Aunuse karjala tagua- 'tagada, käendada'
? vepsa takaada 'kavatseda; lubada'
Osaliselt on tüve mõjutanud taga.

tahtma : tahta : tahan 'soovi, püüdlust, tungi omama midagi saada, teha, saavutada, millegi järele vajadust tundma; püüd(le)ma; (tungivalt) vajama'
● liivi tō’dõ 'tahta, soovida; vajada'
vadja tahtoa 'tahta, soovida; vajada; kippuda, peaaegu pidada'
soome tahtoa 'tahta, soovida; kippuda, peaaegu pidada'
isuri tahtoa 'tahta, soovida; kippuda, peaaegu pidada; vajada'
Aunuse karjala tahtuo 'tahta, soovida; püüda, kavatseda'
lüüdi tahtoda 'tahta, soovida'
vepsa tahtoida 'tahta, soovida'
? saami duostut 'haarata, kahmata; takistada; tagasi tõrjuda'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Saami vastet on kaheldavaks peetud tähenduserinevuse tõttu.