[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 13 artiklit

kava : kava : kava 'mõte, plaan; millegi ellu- v läbiviimise üksikasjalik plaan; programm'; van '(bioloogiline) süsteem'
kaavik
alggermaani *skawwa-
keskülemsaksa schou 'vaatepilt, vaade'
saksa schauen 'vaatama; vaatlema; nägema'
inglise show 'näitama; paistma'
soome kaava 'šabloon, vorm; eeskuju, juhis; näidis; plaan'; mrd 'vari, kuju; laip'
Aunuse karjala kuavu 'eeskuju, mall; laad, sort; märk, viit'
kaavik on kirjakeeles loodud tuletis, mis lähtub vanemast murdekeelest registreeritud pika esisilbivokaaliga tüvevarianti sisaldavast sõnast kaave 'tont, kummitus'. Eeskujuks on olnud ilmselt soome kaave 'kunstlikult valmistatud peibutuslind, linnukuju; kummitus, viirastus'. Vt ka kaval ja kavatsema.

kaval : kavala : kavalat 'olukordi enda huvides osavalt ärakasutav vms; leidlik, osav, nutikas; petlik, ootamatute omadustega'
liivi kovāl 'tark, kaval'
vadja kavala 'kaval'
soome kavala 'kurikaval, salakaval; võlts; petlik'
isuri kavvaala 'salakaval; tark'
karjala kavala 'salakaval'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, kas ← alggermaani *skawalđa-, mille vaste on vanaislandi skáld 'luuletaja', või ← alggermaani *skawa-, mille vaste on islandi -skár sõnas herskár 'sõjakas'. Veel on arvatud, et tuletis kava ja /või kavatsema tüvest.

knihv : knihvi : knihvi 'kaval võte, nõks, trikk'
saksa Kniff 'näpistus; viik, volt; korts; riugas, vigur, trikk'

kunskopp : kunskopi : kunskoppi van 'kaval nipp, nõks, riugas'
alamsaksa kun(t)schop 'tundmine, teadmine, oskus'

nipp1 : nipi : nippi 'nips; kaval võte, nõks, trikk; peenike, kaval'
saksa Schnippchen, Schnipp 'nips (sõrmedega)', ein Schnippchen schlagen '(kellelegi) ninanipsu tegema, vingerpussi mängima'

nüke : nükke : nüket 'kaval võte, riugas; nöökav torge, pilge'
?alamsaksa nuck(e) 'äkiline löök, sööst; halb tuju, salakavalus, varjatud õelus'
?baltisaksa Nücke, Nicke 'jonnakas, kangekaelne tuju', Nücken, Nicken (mitm) 'salakaval trikk, kapriis, jonnakus'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

osav : osava : osavat 'eriti hästi toimetulev, meisterlik, midagi eriti vilunult, leidlikult, taibukalt sooritav; kaval' oskama

rebane : rebase : rebast 'terava koonu, kikkis kõrvade ja pika koheva sabaga koerlane (Vulpes)'
rebu
?algindoiraani *reupōśo- 'rebane, šaakal'
avesta urupi- 'teatud koeratõug'
pärsia rōbāh 'rebane'
liivi rebbi 'rebane'
vadja repo 'rebane'
soome repo 'rebane'
isuri reboi 'rebane'
Aunuse karjala reboi 'rebane'
lüüdi reboi, rebuoi 'rebane'
vepsa reboi 'rebane'
saami mrd rēbiš 'rebane'
ersa ŕiveź 'rebane'
mari rə̑βə̑ž 'rebane'
udmurdi ǯ́ič́i̮ 'rebane'
komi ruć 'rebane'
? ungari ravasz 'kaval'; van 'rebane'; róka 'rebane'
rebu on tüve vana *oi-liiteline tuletis. Enamikus läänemeresoome keeltes esinebki tüvi just selles tuletises, eesti keeles on toimunud tähendusnihe 'rebane' > 'punakas, kollakas' > 'munakollane'.

riugas : riuka : riugast 'kaval võte, vigur; salasepitsus'
kriuhk, kriuk, kriuge, ruigas
kriugas
vene krjuk 'konks, haak'
Murretes esinevad selle sõna variandid ka otseselt venepärases tähenduses 'konks, kartulikonks, sõnnikukonks'. Sõna kirjakeelsele tähendusele vastav ülekantud tähendus on vene keeles vaid tuletisel krjučók 'konks, haak; kisk, kida; riugas, vigur, nõks; nõksumees, seaduseväänaja', mille mitmuse vorm on samuti laenatud, krutski.

suhe : suhte : suhet 'võrdlusel põhinev arvuline vahekord; inimeste vahekord; seos'
soome suhde 'suhe'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome keelest on laenatud ka suhteline, ← soome suhteellinen 'suhteline; võrdeline'. Soome keele eeskujul on moodustatud suhtuma, vrd soome suhtautua 'suhtuda'. Soome laenuallika tüvi võib olla balti laen, ← tüvi, mille vasted on leedu suktas 'väänatud, keeratud, painutatud; virge, erk, kaval' ja läti sūkt 'väänama, keerama'.

trikk : triki : trikki 'erilist oskust nõudev toiming v vigur, kunsttükk; (kaval) võte, nõks, riugas'
saksa Trick 'trikk, nõks, knihv, efekt'

velbas : velpa : velbast 'kaval, kelm'
vadja vilppi 'eksitus, viga'
soome vilppi 'pettus, petmine; ebaaus võte'
karjala vilppi 'pettus'
Läänemeresoome tüvi.

viisakas : viisaka : viisakat 'hea käitumisega; korralik' viis2
vadja viizas 'tark, kaval'
soome viisas 'tark; arukas, mõistlik'
isuri viisas 'tark, arukas'
Aunuse karjala viizas 'kaval'
lüüdi viizaz 'salakaval; õel'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur