[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aru1 : aru : aru 'mõistus, taip; selgus, seletus'
◊ arv, arvama
← algindoiraani
vanaindia arghá- 'hind, väärtus'
osseedi arğ 'hind, väärtus'
● liivi ōra 'mõte, arvamine', arrõ 'arvata, mõtelda, oletada'
vadja arvo 'aru, mõistus; mõistatus', arvata 'ära arvata, mõistatada; aru saada; mõtelda, arvata; teada saada'
soome arvo 'väärtus; au; hind', arvata 'ära arvata, mõistatada; oletada; hinnata, arvestada; söandada'
isuri arvo 'mõistus, aru; väärtus', arvada 'ära arvata; hinnata; aru saada; seletada; arvestada, arvutada'
Aunuse karjala arvo 'väärtus, au', arvata 'ära arvata, mõistatada; ette aimata v arvata'
lüüdi arv(o) 'hind, väärtus', arvata '(ära) arvata'
vepsa arv 'hind'
? ersa arśems 'mõtlema; arvama; kavatsema; lootma, soovima'
? mokša arśəms 'mõtlema'
? komi artavni̮ 'mõtlema'
ungari ár 'hind, tasu', áru 'kaup, toode'
Eesti keelest on laenatud liivi arū 'mõte, arvamine; arvutus' ning eestirootsi aro, äro 'mõistus, aru'; aro 'arv; arvutamine, arvestus; leping'; arot 'aru saama; järele mõtlema; arvama' ja ar(r)vat (← arvama). Vt ka are, arvustama.

kaup : kauba : kaupa 'ostu-müügi objekt(id); töö saadus, mis on toodetud vahetamiseks (müügiks); kokkulepe ostu-müügi vms kohta; sellise kokkuleppe tingimus(ed)'
◊ -kaupa
← alggermaani *kaupa-
vanaislandi kaup 'kaubatehing, äritehing, ost; kokkulepe'
rootsi köp 'ost, ostmine'
saksa Kauf 'ost, ostmine; ostetud asi'
● liivi kōp 'kaup, müüdav ese; kaubatehing'
vadja kauppa 'kaubatehing; asi, lugu'
soome kauppa 'kaubandus, kauplemine; kaubatehing; kauplus'
isuri kauppa 'kauba-, abiellumistehing; kauplemine'
Aunuse karjala kauppu 'kauba-, abiellumistehing; pulmad; häda, täbar olukord'
lüüdi kaup 'häda, täbar olukord'
Liivi vaste võib olla ka hilisem, alamsaksa laen. On oletatud, et samatüveline tegusõna kaubitsema on samuti germaani laen, ← alggermaani *kaupⁱjan-, mille vasted on vanaislandi *keypa 'ostma', vanarootsi kȫpa 'ostma'; teiste läänemeresoome keelte vasted on liivi kōpikšõ 'kaubelda, kaubitseda', vadja kauppia, kauppoa 'kaubelda, kaupa teha', soome kaupita, kaupata 'müüa, müütada; kaubitseda', Aunuse karjala kaupita 'hobuseid vahetada, paristada', kaupata 'müüa, kaubitseda, vahetada' (tuletusliited vastetes on erinevad).

-kaupa liitsõnas kahekaupa 'kaks korraga, kaks tükki koos, kakshaaval' kaup

kraam : kraami : kraami 'igasugused asjad, materjal, kaup'
← saksa Kram 'telgikatus; kaubad'
Eesti keelest on laenatud vadja kraami 'kraam' ja isuri kraami 'kraam'.

ostma : osta : ostan 'raha eest omandama'
← indoeuroopa *wosā
heti waš 'ostma'
vanaindia vas-ná-m 'ostu-müügihind, väärtus'
● liivi vȯstõ 'osta'
vadja õssaa 'osta'
soome ostaa 'osta'
isuri ostaa 'osta'
Aunuse karjala ostua 'osta'
lüüdi ostada 'osta'
vepsa ostta 'osta'
saami oastit 'osta'
mari užalaš 'müüma, kauplema'
udmurdi vuz 'kaup', vuzani̮ 'müüma'
komi vuze̮s 'müüdav kaup; kaubavahetus', vuzavni̮ 'müüma'
mansi wāta- sõnas wāta-χum 'kaupmees', wātal- 'kauplema'
Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud.

pakk1 : paki : pakki 'paberisse, kilesse, riidesse vm pakitud kaup, ese(med) (koos pakendiga)'
← alamsaksa pack(e) 'pakk, komps'
Samatüveline tegusõna pakkima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa packen 'pakkima'.

praht2 : prahi : prahti 'laevaga veetav kaup, last'
← alamsaksa vracht 'last, koorem; tasu koorma eest'

tavaar : tavaari : tavaari kõnek 'kaup, kraam, trään'
← vene továr 'kaup'
Sõna on ilmselt korduvalt laenatud. Tänapäeval kasutusel olev variant on suhteliselt hiline laen, kuna rõhk on jäänud venepäraselt teisele silbile. Vanemast keelest on registreeritud variant tavar, kus rõhk on esisilbil.

vara2 : vara : vara 'kellelegi kuuluvad asjad ja rahas hinnatavad õigused ning kohustused, miski (v keegi) väärtust omav'
◊ varu
← alggermaani *warā-
rootsi vara 'kaup'
saksa Ware 'kaup'
● liivi varā 'võim; varandus'
vadja vara 'vara, varandus; tagavara; jagu, varu; tugi, toetus'
soome vara 'tagavara, varu; vara, varandus'
isuri vara 'tagavara, varu; vara, varandus'
Aunuse karjala vara 'tagavara, varu; võimalus'
lüüdi vara 'tagavara, varu'
vepsa vara 'tagavara, varu'

vili : vilja : vilja 'õistaime osa, mis sisaldab seemneid; tärklise- ja valgurohkete terade saamiseks kasvatatav kultuurtaim, sellise taime terad'
◊ villand
← indoeuroopa *wīl(i)jo
algslaavi *vilije
vanavene obilĭje 'vili'
vene obílie 'rikkalikkus, küllus'
tšehhi obilí 'teravili'
● liivi vīļa 'teravili, puuvili; kaup'
vadja viľľa 'vili'
soome vilja '(tera)vili'
isuri vilja 'vili'
Aunuse karjala viľľu 'leivavili, teravili; viljasaak, saak'
lüüdi viľľ 'vili'
vepsa viľľ 'teravili'
saami vallji 'küllus, rikkalikkus'
Inari saami valje 'vili; küllus, rikkalikkus'
Kuigi vasted kaugemates sugulaskeeltes puuduvad, viitab läänemeresoome häälikuline kuju väga varasele laenule algslaavi eelsest võimalikust balti ja slaavi ühisperioodist. villand (murdeti ka viljand, viland) on tekkinud alaltütlevavormist viljalt, milles lt on asendunud nd-ga. Lähedased moodustised on ka soome viljalti 'rikkalikult' ja liivi vīļali 'rikas, rikkalik'.

võlg : võla : võlga 'laenuks saadud ja tagastamisele v hüvitamisele kuuluv rahasumma, kaup v teenus'
● liivi vȭlga 'võlg'
vadja võlka 'võlg'
soome velka 'võlg'
isuri velga 'võlg; laen'
Aunuse karjala velgu 'võlg'
lüüdi velg(e͔) 'võlg'
vepsa vüug 'võlg'
Läänemeresoome tüvi. Sõna häälikuline kuju viitab laenulisusele, kuid sobivat laenuallikat pole leitud.