[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

edasi 'enda ees olevas suunas; liikumise pärisuunas; ajas kaugemale; jätkuvalt, endist viisi'
● soome etä- 'kaug-'
isuri etää, edähitee 'kaugele'
Aunuse karjala edeh 'vastu, edasi'
lüüdi edahan 'kaugel'
vepsa edahaks 'kaugele'
? mokša ičkəźä 'kaugel'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Võib ka olla sama mis esi.

eemal 'teatava vahemaa taga; kaugemal, kaugel' esi

hõre : hõreda : hõredat 'harv, üksteisest suhteliselt kaugel asetsevatest ühesugustest osadest koosnev'
Võib olla tekkinud tüvede sõre ja harv segunemisel.

kauge : kauge : kauget 'pika vahemaa taga asuv; pika ajavahemikuga eraldatud; kellegagi v millegagi vähe ühist omav, raskesti mõistetav, võõras'
◊ kaua
● liivi kougi 'kauge', kougõn 'kaugel'
vadja kaukaa 'kauge', kaukaalla 'kaugel'
soome kaukainen 'kauge', kaukana 'kaugel'
isuri kauvan 'kaua', kauvaaks 'kauaks'
karjala kauvan 'kaua'
? ersa kuvaka 'pikk; piklik; pikaajaline', kuvať 'kaua'
? mokša kuvaka 'pikk', kuvať 'kaua'
? handi χŏw 'pikk; kauge; kaua'; χŏwən 'kaua; ammu; kaugel'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. On ka oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *χauχa-, mille vasted on saksa hoch 'kõrge; pikk' ja rootsi hög 'kõrge'; sel juhul on kaugemate sugulaskeelte vasted teise päritoluga. Tänapäeva läänemeresoome keeltes esineb tüvi ainult mitmesugustes tuletistes või tüvisõna *kauka käändevormidest kujunenud määrsõnades; kaua on vana viisiütleva käände vorm sellest tüvisõnast.

kesk 'millegi servadest, äärtest küllalt kaugel seespool, küllalt kaugele sissepoole; ümbritsetuna; (millegi) ajal'
◊ kestma
● vadja tšehsi 'kesk, keset; kesk-, keskmine; keskkoht, südamik'
soome keski- 'kesk-', keskellä 'keskel, keskpaigas; keset; hulgas; (kellegi v millegi) vahel'
isuri keski- 'kesk-'
Aunuse karjala keski 'keskkoht; vahe, vahemaa, ajavahemik; keskel, vahel, koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
lüüdi kešk 'keskosa, süda', keskel(e) 'keskele, keskel, keskelt'
vepsa keśk 'keskosa, keskkoht; sisemus; kesk-; keset, keskel'
saami gaska 'vahe (kahe objekti vahel)', gaskan 'keset, keskel; koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
mokša keska 'keha keskosa'
udmurdi kusi̮p 'vahemaa, vahe; suhe, seos'
komi kost liitsõnas pińkost 'kahe rõuguredeli vahe heinakuhjas'
Läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt võivad tüve permi keelte vasted olla udmurdi kus 'vöökoht, talje' ja komi kos 'vöökoht, talje; vöö'. kestma on läänemeresoome tuletis, kus kolme konsonandi ühendis on häälduse hõlbustamiseks k välja langenud (< *kesk-tä-), toimunud on tähendusmuutus 'lõpetamata olema' > 'vältama'.

mets : metsa : metsa 'maastiku osa ja taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades'
○ lõunaeesti mõts
← balti *medja-
leedu medis 'puu'; mrd 'mets'
läti mežs 'mets, metsatukk'
● liivi mõtsā 'mets'
vadja mettsä 'mets; mets(araie), (raie)palgid'
soome metsä 'mets'
isuri metsä 'mets'
Aunuse karjala meččü 'mets; puud, palgid; metsahaldjas; saatan'
lüüdi meťš́ 'mets; palgipuud; saatan'
vepsa mec 'mets; puit'
saami meahcci 'asustamata ala, kõnnumaa, ääremaa, mets'
On ka arvatud, et soome-ugri tüvi, mille vaste on lisaks ungari messze 'kaugel, kaugele, eemal, eemale; kauge'. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mätsnikk 'metsavaht' (← metsnik). Vt ka metsis.

taga 'tagapool, tagaosas; tagumisel poolel, osal küljes; arengult, saavutustelt, tasemelt järel; tulemuseks, järgnemas; tõhusalt olemas (vara, jõud); järel; kaugel; järjest, üha'
◊ taamal, taandama, taas, taatsi, taha, takka
● liivi tagān 'taga; järel, järele'
vadja takana 'taga'
soome takana 'taga'
isuri takkaan 'taga'
Aunuse karjala tagan 'taga; varuks, tallel, käes; tagant'
lüüdi taga 'taga; taha; tagant; varuks, tallel, käes'
vepsa taga 'taga; taha'
saami duohki 'taga olev koht, tagune', duohkin, duohken 'taga; tagant; käes, valduses; (millegi) varal, (midagi)pidi'
neenetsi ťaχǝnə 'taga; eemal; varem'
eenetsi tehone 'taga'
nganassaani taka 'taga olev; tagakülg', takana 'taga'
sölkupi tāk 'taga'
kamassi takkə̑n 'taga; taha'
Tõenäoliselt *ka- liiteline tuletis uurali tüvest, mille vaste on murdesõna taa, ta. Võimalik, et läänemeresoome-saami ja samojeedi vasted on samadest osistest rööpselt tuletatud. taha ja takka on selle sõna vanad käändevormid; taamal, taandama, taas, taatsi on tuletised nõrga astme vormist, kus sulghääliku vaste on vokaalide vahelt kadunud. Vt ka tagama ja taust.