[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kapp2 : kapi : kappi 'ustega mööbliese asjade hoidmiseks'; mrd 'ruum v katusealune rehetoa otsas, kuhu veeti viljavihud enne parsile panemist; panipaigana kasutatav kapitaoline kast; õõnsus, tühimik'
← alamsaksa schap 'kapp'

kuja : kuja : kuja 'kitsas tee v läbikäik'; mrd '(karja)tänav'
← soome kuja 'kitsas tee v tänav'
Tüvi on soome keelest laenatud kirderannikumurretesse, kust see on toodud kirjakeelde. Soome tüvi on germaani laen, ← alggermaani *kwījō, mille vaste on nt norra kvi 'karjatara, aedik'. Teiste läänemeresoome keelte vasted on vadja kuja '(küla)tänav, -tee', isuri kuja 'katusealune; õu; kitsas tänav', Aunuse karjala kujo 'taraga piiratud läbikäik v tee', lüüdi kujo 'taraga piiratud läbikäik v tee', vepsa kujo 'taraga piiratud läbikäik v tee'.

kuredik : kurediku : kuredikku 'katusealune rehetoa akna ees' kuru

kuur : kuuri : kuuri 'kerge ehitusega kõrvalhoone'
← alamsaksa schūr 'kaitse, vari; katusealune, varikatus'

käil : käila : käila 'vöör, laeva eesosa'
← alggermaani *skeula-
rootsi skjul 'kuur, katusealune; kaitse, varjupaik'
vanaislandi skjól 'kaitse, varjupaik'
● soome keula 'käil'; mrd 'mütsisirm; kaljueend'
Soome vaste on tõenäoliselt hiljem samuti laenatud, käula.

ladu : lao : ladu 'hoone, ruum vms materiaalsete väärtuste hoidmiseks'
← alggermaani *χlaþōn-, *χlaþan-
algskandinaavia *hlaþō, *hlaþā
vanaislandi hlaða 'küün, varjualune heina jaoks'
vanarootsi laþa 'küün, varjualune heina jaoks'
● vadja lato 'lakk, katusealune'
soome lato 'küün'
karjala lato 'lakk, varjualune, kuur'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla ka noorem, skandinaavia või vanarootsi laen.

lage : lageda : lagedat 'avar; tühi, paljas'
← algskandinaavia *lāǥija-
vanaislandi lægi 'randumiskoht, ankruplats'
vanarootsi læ̅ghe 'randumiskoht, ankruplats'
← alggermaani *flakja-z
vanaislandi fleki 'võrest ja plankudest rinnatis, varikatus; punutud katusealune, laudadest sild'
● liivi la’gdõ 'puudeta, tühi, avar; lagendik'
vadja lakõa 'sile, tasane; lage; avar'
soome lakea 'lage, avar; tasane, lame'
isuri lakkiia 'tasane; sile'
Aunuse karjala lagei 'tasane; lage koht, tasandik'
lüüdi laged 'lage'
vepsa laged 'lage'
Sama skandinaavia või germaani tüvi on laenatud sõnas lai. Vt ka laastama.

lööv : löövi : löövi 'pikk katusealune; sammastega eraldatud piklik ruumiosa; osmik, onn'
← alamsaksa lovene, love 'lehtla, kaetud hall, avatud käik, koridor peamiselt avalike hoonete ülemisel korrusel'

roov : roovi : roovi 'katusekatet vahetult kandev sarikatele kinnitatud rõhtlattidest v laudadest alus, roovitis; katuselatt; lahtise tulekolde kohal olev kate'; mrd 'katusealune (eraldi ehitisena)'
← alamsaksa rōf, ruf 'kate; (ahju)kumm; korsten; ruhv, kajut'
Sama alamsaksa tüvi võib olla eri tähenduses ja tõenäoliselt eri ajal laenatud ka kujul ruhv. Vt ka roop2.

tala : tala : tala 'tugedel asetsev hrl vardakujuline rõhtloodis kandetarind'
◊ talu
← algindoiraani *tala-s 'tasane pind, alus'
vanaindia tala-m 'põhi, alus; (vee vms) pind; lamekatus'
← alggermaani *stalla-z
vanaislandi stallr 'alus, platvorm; tall; sõim'
← balti
leedu talas sõnas patalas 'voodi'
preisi talus 'toapõrand'
● liivi ta’llist (mitm) 'tellingud', ta’l 'talupoeg'
vadja talo 'talu; majapidamine; talupere; maja'
soome talas 'paadikuur; võrgumaja; lava, platvorm'; van srmt 'latt kalade kuivatamiseks', talo 'maja; talu'
isuri taloi 'maja; talu'
Aunuse karjala taloi 'maja; talu'
lüüdi talo(i) 'maja'
Tüvi on kahtlemata indoeuroopa keeltest laenatud, kuid võimalikke laenuallikaid on mitu. Juhul, kui tegemist on indoiraani laenuga, võivad tüve vasted olla ka udmurdi ti̮li̮s 'onn, hütt' ja mansi tul 'latt, mille peale riputatakse liha; katusealune, varjualune'. talu on läänemeresoome tuletis, enamikus läänemeresoome keeltes esinebki tüvi ainult selles tuletises. Eesti murretest on laenatud liivi talāzõd (mitm) 'raam, alus, tellingud, toestik' (← talased).

tänav : tänava : tänavat 'ühelt v mõlemalt poolt majade, tarade vms piiratud (kõnniteedega varustatud) linna- vm asula tee'
◊ tanum
← algskandinaavia *tanχu-, *tanχwia-
vanaislandi tá 'kõvaks tallatud koht maja ees; aiaga ääristatud tee'
rootsi tå, tåg 'külatänav; mõlemalt poolt aiaga ääristatud tee; karjatänav; aiaga piiratud karjamaa (lauda lähedal)'
● vadja tanava 'tänav; (kinnine) siseõu'
soome tanhua 'karjaaed; karjatänav; õu; varjualune (karja jaoks)'
isuri tanvas, tanhava 'karjapidamishoone; talumaja majanduspool (kus ei elata); lauda, talli katusealune', tanava 'hoonetevaheline õu'
Aunuse karjala tahnut, tanhud 'karjaõu; laut, tall'
lüüdi tahn(e͔) 'varjualune (karja jaoks); ehitiste vaheline õu; laut'
vepsa tannaz 'laut; karjaõu'
Esisilbi a > ä on reeglipäratu vokaalimuutus, murretes esineb ka algupärase vokaaliga variante tanav, tanev.

ulu : ulu : ulu 'lai räästas, katusealune; peavari' ulatama

vahelik2 : vaheliku : vahelikku 'aganaleib; vaheruum, katusealune hrl aitade v lautade vahel; lõimelõngade vahe, kust süstik läbi käib' vahe2