[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kiskuma : kiskuda : kisun 'tõmbama, sikutama; tõmbuma; kippuma mingis suunas arenema, muutuma v minema; tugevasti kuhugi v midagi tegema meelitama; kaklema, tülitsema; katki rebides hammustama, hammaste v küüntega rebima; midagi v kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma v puutuma; mingist kohast ülemäära pingul, kitsas olema'; mrd 'kurnama, vaevama, nõrgestama; riideid kandma, kulutama; (uudis)maad harima'
◊ kisa1
● liivi kīskõ '(ära v puruks) rebida v tõmmata; (puud) lõhestada, (peergu, laaste) kiskuda'
vadja tšiskoa 'rebida; peergu kiskuda; nülgida; vallatleda, hullata'
soome kiskoa 'rebida, tirida; sikutada, tõmmata; liigkasu võtta, nöörida'
isuri kiskoa 'puukoort, peergu vms kiskuda; nülgida'
Aunuse karjala kiškuo '(ära v puruks) rebida v tõmmata; röövida, varastada; liigkasu võtta, nöörida'
lüüdi kiškoda 'ära rebida; peergu, tohtu kiskuda; kitkuda, üles tõmmata; röövida'
vepsa kiškaita 'lõhki lüüa, purustada; lõhki lõigata; läbi torgata'
saami gaikut '(puruks) rebida; tõmmata, sikutada; liigkasu võtta, nöörida; murda; lammutada'
mokša kiśkəŕams 'kraapima, küünistama; kriimustama'
? udmurdi keśi̮ni̮ '(ära v katki) rebima v tõmbama; (niint, puukoort) kiskuma'
? komi mrd kośni̮ '(ära) rebima v tõmbama, ära v maha võtma; tapetud looma puhastama; koorima, puhastama'
? idahandi kö̆s- 'rebima, katki tegema'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Teise arvamuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vaste (esitatud udmurdi, komi ja handi vaste asemel) ungari mrd kísál- 'vihastama, üles ässitama, tülitsema'. Vt ka kiistal.

lõikama : lõigata : lõikan 'terariistaga tükke eraldama, sälku tekitama; osadeks tegema; midagi läbima, millestki üle kulgema'
? ← alggermaani *blaikⁱjan-
vanaislandi bleikja 'pleekima'
vanarootsi blēkia 'pleekima'
● vadja lõikata 'lõigata; raiuda; tahuda; tappa'
soome leikata 'lõigata'
isuri leigada 'lõigata; katki murda, puid langetada, raiuda; tappa'
Aunuse karjala ľeikata 'lõigata; raiuda'
lüüdi leikata 'raiuda, murda (terariistaga); lõigata, vigastada'
vepsa ľii̯kata, ľeikata 'lõigata'
Germaani päritolu peetakse ebakindlaks tähenduse tõttu, sama germaani tüvi on laenatud sõnas laik. Tähendus 'tapma' on läänemeresoome keeltes venemõjuline, vrd vene rézat’ 'lõikama; tapma'.

murdma : murda : murran 'surudes, painutades, väänates v muul viisil millegi terviklikkust rikkuma, kuju v asendit muutma; (jõuga) kuhugi tungima; saaklooma tapma; rabama, rügama'
● liivi murdõ 'murda; murret rääkida'
vadja murtaa '(katki) murda; lõhkuda; välja väänata; vaevata'
soome murtaa 'murda'
isuri murtaa 'murda'
Aunuse karjala murdua 'keerata, ümber paigutada; rügada; rikkuda, (keelt) väänata'
lüüdi muurta 'rulli keerata; katki väänata'
vepsa murta '(lahti) kaevata, laiali, segi ajada; muljuda, kortsutada; nikastada, väänata'
ersa murdams 'tagasi tulema'
mokša mǝrdams 'tagasi tulema'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka mure2, muru-2.

muserdama : muserdada : muserdan 'pitsitama, muljuma; räsima, rebima; ahistama, rusuma'
● soome musertaa 'purustada, muljuda; muserdada'
Aunuse karjala mučerdella 'murda, murida, katki teha'
lüüdi mutšurdada 'kokku suruda'
? vepsa mužoida 'väänata'
? rootsisaami močetet, moččot 'kokku panna; tükeldada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi.

taju : taju : taju 'esemete ja nähtuste terviklik peegeldus teadvuses meelte kaudu'
● soome taju 'teadvus, meelemärkus; arusaamine, taip'
karjala taju 'arusaamine'
? saami doadjit 'katki murda'
? komi tujni̮ 'kõlbama, sobima'
? handi tij- 'kõlbama, sobima'
? mansi taj- 'kõlbama, sobima'
? neenetsi tujoʔ- 'kummardama, palvetama'
? kamassi tajlō- 'katki murdma, lõhkuma'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Sõna võeti kirjakeeles keeleuuenduse ajal kasutusele soome keele eeskujul, kuid on andmeid, et see esines ka vanemas murdekeeles, tähendus oli ligilähedaselt 'teadvus, meelemärkus'. Kirjakeeles tähendas sõna esialgu 'tundmine, instinktiivne arusaamine, teadvus; meelemärkus'. Vt ka taid, taim ja taipama.