[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ammendama : ammendada : ammendan 'täielikult ära kulutama, lõpuni ära kasutama, tühjaks ammutama; hankima, saama, endasse koguma'
← soome ammentaa 'ammutada, tõsta; ammendada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tuletis ammutama tüvest.

jagama : jagada : jagan 'osadeks tegema; midagi mitmele v paljudele andma; kellegagi midagi ühiselt kasutama'
◊ jae, jagelema, jaoks, jaotama
● liivi ja’ggõ 'jagada; jaotada; anda'
vadja jakaa 'jagada; jaotada; anda'
soome jakaa 'jagada; jaotada'
isuri jakkaa 'jagada; jaotada'
Aunuse karjala jagua 'jagada; jaotada'
lüüdi ďagada 'jagada; jaotada'
vepsa jagada 'jagada; jaotada'
saami juohkit 'jagada; jaotada'
ersa javoms 'jagama; jaotama'
mokša javəms 'jagama, lahutama; jagunema, lahku minema'
udmurdi ľuki̮ni̮ 'jagama; jaotama'
komi jukni̮ 'jagama; jaotama'
? lõunahandi jaχəl 'haru'
? idamansi jåχtit 'kukla ja kaela piir'
? neenetsi jaχa- 'nülgima; tükeldama'
? eenetsi ďoha- 'tükeldama'
? nganassaani ďegətə- 'tükeldama'
? sölkupi ćak͔ǝ- 'tükeldama'
? kamassi ťåγār- 'lõikama'
? matori čagə- 'välja lõikama'
Läänemeresoome-permi või koguni uurali tüvi.

koht : koha : kohta 'ruumi, pinna v joone punkt v piirkond; maa-ala'
◊ kohe1, kohe2, kohendama, kohta, kohus1, kohus2, kotus
● liivi kū’oḑi 'õige; otsene, sirge', kū’odõ 'kohus (õigusorgan)'
vadja kõhta 'koht; kohe'
soome kohta 'koht; varsti, kohe', kohtuus 'mõõdukus, parajus; õiglus', kohentaa 'kohendada; korda teha, parandada'
isuri kohta 'koht', kohendaa 'parandada, remontida'
Aunuse karjala kohtu 'koht', kohendua 'korrastada; parandada, remontida'
lüüdi koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
vepsa koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
? saami mrd goakti 'peaaegu'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on tüve peetud balti laenuks, ← balti *kokta, mille vasted on leedu kakta 'laup, otsaesine' ja läti kakts 'nurk'. Tuletist kohus hakati tähenduses 'õigusemõistmist teostav riigiorgan' kasutama alles 17. sajandil. Tähenduse eristudes muutus ka käänamistüüp. Murdetuletis kotus lähtub lõunaeestilisest tüvevariandist *kott-. Vt ka kohtama ja kohtlema.

koljat : koljati : koljatit 'erakordselt suurt kasvu inimene'
← heebrea Goljat (pärisnimi)
Koljat on piibli Vanas Testamendis hiigelkasvu vilistite sõdalane. Pärisnime on hakatud kasutama üldnimena tõenäoliselt saksa keele eeskujul.

pruukima : pruukida : pruugin 'tarvitsema, vaja olema; tarvitama'
○ ruukima
← alamsaksa bruken 'kasutama'
Eesti keelest on laenatud vadja pruukkia 'kasutada, tarvitada; tavatseda (midagi teha)', pruukki 'pruuk(imine), kasutamine'.

pühendama : pühendada : pühendan 'kellegi v millegi peale midagi (andunult, muud välistavalt) kasutama v kulutama; kellelegi austuse, sõpruse v tänulikkuse märgiks adresseerima' püha

rakendama : rakendada : rakendan 'rakkesse panema; kasutusele võtma, mingil otstarbel kasutama, tegevusse panema; võrgulina seliste külge kinnitama; lõimelõngu kangaspuudele panema'
◊ rake
? ← alggermaani *rakjan-
gooti uf-rakjan 'püstitama'
rootsi räcka 'ulatama, kätte andma; ulatuma; jätkuma, piisama; kestma, vältama'
● vadja rakõttaa 'hobust rakendada; riietada; (maja) katuse alla viia; (maja) vooderdada'
soome rakentaa 'ehitada; valmistada, kokku panna; luua, rajada, arendada'; mrd 'parandada, korrastada; põldu üles harida; võrku nööritada; heinu kuivatusredelile panna; hobust v põhjapõtra rakendada; nahka parkida; lõimelõngu kangaspuudele panna; surnut riietada'
isuri ragendaa 'maja sisustada, korrastada'
Aunuse karjala rakendua 'akna- või uksepiitasid paigaldada, ehituse sisetöid teha; kalavõrku püügikorda seada; külge õmmelda'
Samatüvelisest germaani allikast võib olla laenatud raiuma. Teisalt on oletatud, et tegemist on soome-ugri tüvega, mille vaste on ka ungari rak 'panema, asetama; laadima, lastima; ehitama'.

ravima : ravida : ravin 'meditsiiniliste vahendite, võtete abil (haiget) tervistama v tervistada püüdma, arstima'; van 'hoolitsema'; mrd 'toitma, nuumama'
← vene stravít’ 'ära söötma (nt heinu); välja söövitama'; van 'maarohtudega hävitama, ära ajama; nõiajoogiga mürgitama, kahjustama'; travít’ 'mürgitama, mürgiga hävitama; kõrvetama, ärritama, söövitama; paljaks söötma (karjamaad); pureda laskma, kallale ässitama; loomasöödaks ära kasutama, loomadele (ära) söötma'

säästma : säästa : säästan 'raha vm võimalikult otstarbekohaselt ja kulutusi piirates kasutama; halastavalt kohtlema'
← soome säästää 'säästa, kokku hoida; säilitada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud ka kirderannikumurretes ja nende naabruses tähenduses 'alles, tagavaraks hoidma, tallele panema'. Soome sõna on tõenäoliselt tuletatud seadma tüvest .

triiki 'ääretasa, pilgeni (täis); samas tasapinnas, samal kõrgusel'
○ riiki
← alamsaksa strīk-vul 'ääreni täis'
Laenuallikas on liitsõna, strīk < striken 'otse liikuma; lööma; siledaks tegema, triikima; teritama' + vul 'täis, kogu'. Tõenäoliselt on sõna algul olnud kasutusel väljendis triiki täis, mille esimene osa on alamsaksa liitsõnast laenatud, teine tõlgitud. Hiljem on sõna hakatud kasutama iseseisvalt. Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline tegusõna, triikima.

vale : vale : valet 'tõele mittevastav, ebaõige'
● ? Salatsi liivi vādl 'valetada'
vadja valõ 'vale'
soome valhe 'vale'
isuri vale 'vale'
Aunuse karjala valeh 'viga; vale, pettus'
lüüdi vale͔h 'viga; vale, pettus'
On arvatud, et tuletis valama tüvest. Sõna võis algselt tähendada soolikasse valatud vorsti ja seda hakati kujundlikult kasutama väljendtegusõnas valet rääkima.

vooster : voostri : voostrit 'looder, logask; suur koer'
← saksa Vorsteher 'juhataja, ülemus', Vorsteherhund 'linnukoer'
Sõna on laenatud koeratõu tähenduses, hiljem on seda hakatud kasutama ülekantud tähenduses.