[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

abi1 : abi : abi 'toetamine; kergendus, kasu'
◊ aitama
← algindoiraani *avas-
vanaindia ávas- 'abi, toetus; headus, sõprus'
● liivi a’b 'abi, toetus'
vadja api 'abi, toetus'
soome apu 'abi, toetus'
isuri abu 'abi, toetus'
Aunuse karjala abu 'abi, toetus'
lüüdi abu 'abi, toetus'
vepsa abu 'abi, toetus'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi ait 'aitama' (← aitama). Hiljem võib olla laenatud sama tüve germaani vaste, au. Vt ka abi-2, kaavitama.

edu : edu : edu 'edasiminek, progress; kordaminek; menu, tunnustus; eesolek, üleolek' esi
● soome etu 'eelis; paremus; soodustus; kasu'
isuri eus 'esik, eeskoda; esine, esiosa'
Aunuse karjala edu- 'esi-'
lüüdi edust 'ahjuesine'
vepsa edus 'esine'

esi : ee : ett 'ees olev töötamisriba, -lõik'
◊ edel, edenema, edev, edu, eelis, eemal, ees, etik, etlema, ette, õdus
● liivi je’d, je’ddi 'ees olev'
vadja esi 'esiosa, -tükk; esi (viljalõikamisel)'
soome esi 'esiosa; niitja v viljalõikaja tööesi; osa; eelis, kasu; esimene'
isuri esi 'esikülg, -osa; heinakaar'
Aunuse karjala ezi- 'esi-, ees olev'
lüüdi edel 'ees; enne'
vepsa eźi 'esiosa'
handi jeʌ 'kaugemale, eemale; ära; kõrvale'
mansi ēl(a) 'edasi, ettepoole'
ungari elő- 'esi-'
Soome-ugri tüvi. edel on vana tuletis, mis esialgu on tähistanud eesolevat kohta, hiljem ilmakaart, kus oli eluaseme sissepääs. eemal on alalütlevas käändes keskvõrdevorm. Sõnas õdus on tüvevariant, milles esisilbi e > õ. Mitmed tuletised on moodustatud soome keele eeskujul või laenatud soome keelest, nt esitama ← soome esittää 'esitada, näidata; väljendada; ette panna; ette kanda', esitlema ← soome esitellä 'tutvustada, (ette) näidata; esitleda'. Eesti keelest on laenatud soome etelä murdetähendus 'edel, edelapoolne'. Vt ka edasi, eetma, ese.

kasu : kasu : kasu 'majanduslik tulu; soodus tegur; abi, tulu'; mrd 'kasv, võrse' kasvama

kasvama : kasvada : kasvan 'eluprotsessi tulemusena mõõtmetelt ja massilt suurenema, välja arenema; (taimede, puude kohta:) esinema, leiduma; taimkattega v karvadega tihedalt kattuma; rohkenema, tugevnema'; mrd 'idusid ajama; kasvatama'
◊ kasu
● liivi ka’zzõ '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; kasvajat omada'
vadja kazvaa, kazvoa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; sugeneda, tekkida'
soome kasvaa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; idaneda, kasvama minna; suureneda; areneda, küpseda'
isuri kazvaa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; tekkida'
Aunuse karjala kazvua '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; tekkida; kasvatada'
lüüdi kazvada '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; tekkida'
vepsa kazda '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; tekkida'
ersa kasoms '(eluprotsessi tulemusena) kasvama; suurenema, rohkenema; esinema, leiduma (taimede, puude kohta)'
mokša kasəms '(eluprotsessi tulemusena) kasvama; suurenema; kinni v umbe kasvama'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Tüve kaugemate sugulaskeelte vasteteks on lisaks esitatutele peetud ka mari kuškaš 'kasvama (inimese kohta); suurenema; kinni v umbe v kokku kasvama' ja ungari haszon 'kasu, kasum', kuid need on häälikuliselt kaheldavad. Teisalt on oletatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h₂awks-e-, *h₂awks-o-, mille vasted on tohhaari auks-, oks- 'kasvama' ja leedu aukštas 'kõrge'. Tuletises kasu on v-häälik u eest kadunud (< *kasvo). Eesti keelest on laenatud eestirootsi kaso 'kaerapööris; humalakäbi' (← kasv, kasu )ja kaso, kaså 'kasu, tulu' (← kasu).

kostuma : kostuda : kostun mrd 'üles sulama, pehmenema; paistetama; kosuma'
● liivi kuostõ 'paraneda, kosuda'
soome kostua 'niiskuda; kasu saada'; kostea 'niiske, rõske'
Aunuse karjala kostuo 'niiskuda'
vepsa kostuda 'sulada'
On arvatud, et tuletis kostma tüvest.

lisa : lisa : lisa 'olemasolevat kogust, määra v hulka suurendav v täiendav'
● vadja lisä 'lisa; jätk'
soome lisä 'lisa, täiendus'
isuri lisä 'lisa, täiendus'
Aunuse karjala ližä 'lisamine, juurdepanek'
lüüdi ľiža 'lisa, abi'
vepsa ľiža 'lisa; kasu, võit'
saami lassi 'lisa, täiendus'
ersa ľeze 'lisa; abi, eelis, võit'
mokša ľeza 'lisa; abi, eelis, võit'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

pari : pari : pari van 'kasu, vahe(lt)kasu'
○ paris
◊ paristama,parseldama
← vene barýš 'pari, (vahe)kasu, tulu'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi parest 'hobuste ja kariloomadega kaubitsema' (← paristama). Vene keelest on laenatud teinegi samatüveline sõna, parisnik.

tolk2 : tolgu : tolku 'aru, mõistus, taip, arusaamine; kasu, abi, tulu'
← vene tolk 'sisu, tuum, olemus; taip, arusaamine; mõte, kasu'; van 'seletus, tõlgitsus, arvamus'
Tüve on korduvalt laenatud, mõnevõrra varasem laen samast allikast on tõlk.

tõhus : tõhusa : tõhusat 'mõjus, efektiivne, tagajärjekas; tugev, tubli'
○ kirderanniku tehus
◊ tõht
● soome teho 'võimsus; mõju; jõud, tugevus; jõudlus, tootlikkus, efektiivsus'
isuri tehhoisa 'mõjus, kasulik'
Aunuse karjala tehto 'mõju; saak, kasu'
Võib olla indoeuroopa (eelbalti või eelgermaani) laen, ← indoeuroopa *d^heh₁tos või mõni teine tüve *d^heh₁- tuletis. Sama tüvi võib olla tegema laenuallikas. Sõna võeti kirjakeeles kasutusele keeleuuenduse ajal, vanemast murdekeelest registreeritud kujul. Hilisemas murdekeeles esinevad variandid tõhtus, tohtus. Eeskujuks oli ka soome tuletis tehoisa 'mõjus, efektiivne, tagajärjekas; võimekas, tarmukas, agar'. tõht on tuletusliideteta tüvi. Vt ka tehas .

tõlk : tõlgi : tõlki 'see, kes teksti (hrl suuliselt) ühest keelest teise vahendab'
← vene tolk 'sisu, tuum, olemus; taip, arusaamine; mõte, kasu'; van 'seletus, tõlgitsus, arvamus'
Tüve on korduvalt laenatud, mõnevõrra hilisem laen samast allikast on tolk2.