[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 5 artiklit

hall1 : halla : halla 'veeaurust tekkinud ebaühtlane jääkristallide kiht maapinnal, taimedel ja esemetel'
balti
leedu šalna 'hall'
läti salna 'hall; kerge hommikukülm'
liivi ōla 'hall; öökülm'
vadja alla 'hall; härmatis; öökülm'
soome halla 'hall; öökülm'
isuri halla 'hall; öökülm'
Aunuse karjala hallu 'hall; öökülm'
lüüdi hall(u) 'hall; öökülm'
vepsa hall 'hall; öökülm'
saami suoldni 'kaste; aur vee v maa kohal; hall'
Vt ka hall2.

hägu : häo ~ hägu : hägu 'kerge, hõre udu, sumu; soga, sogane segu'
vadja häkä 'udu(viirg), hägu; kaste'
soome häkä 'ving, karm; vingugaas'
isuri hägä 'aur'
? saami ciekke 'paks õhk'
? handi šĭw 'udu'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. Vadja vaste võib olla soome laen. Eesti sõna on *oi-liiteline tuletis, murretes esineb ka selle liiteta häga 'ving, leitse'. Vt ka agar, agu.

kastma : kasta : kastan 'pinnast veega märjaks, niiskeks tegema, midagi vedelikuga niisutama; lühikeseks ajaks vedeliku sisse panema; (sademete, vedeliku kohta:) märjaks muutma; kerkimapanekuks tainast sõtkuma'
liivi kastõ 'märjaks teha, niisutada; sisse kasta'
vadja kassaa 'märjaks teha, niisutada; likku panna'
soome kastaa 'sisse (märjaks) kasta; märjaks teha, niisutada; ristida'; mrd kasi 'kaste; niisutus'
isuri kastaa 'märjaks teha, niisutada; sisse kasta'
Aunuse karjala kastua 'märjaks teha, niisutada'
lüüdi kastada 'märjaks teha, niisutada; ristida'
vepsa kastta 'märjaks teha, niisutada'
Inari saami kásániđ 'niiskuda'
handi kăᴧ 'kaste'
? läänemansi kɔ̄ťəľ liitsõnas kɔ̅ťəľ-wüť 'kaste(vesi)'
Soome-ugri tüvi. kastma oma läänemeresoome vastetega on tuletis, tuletusliideteta tüvi on murdesõna kasi 'kevadine niiskus mullas' ja soome mrd kasi.

soust : sousti : sousti 'kaste'
vene mrd soust 'kaste'
Eesti keelest on laenatud isuri suosti 'kaste'.

sülg : sülje : sülge 'suuõõnde nõristuv limane veniv vedelik'
liivi siļg, süļg 'sülg, ila'
vadja sültši 'sülg'
soome sylki 'sülg'
isuri sülgi 'sülg'
Aunuse karjala süľgi 'sülg'
lüüdi šüľg 'sülg'
vepsa süug, süľǵ 'sülg'
saami čolga 'sülg'
ersa śeľge 'sülg'
mokša śeľgä 'sülg'
mari šüβə̑l 'sülg, ila'
udmurdi śal 'sülg'
komi śe̮lavni̮ 'sülitama'
idahandi sö̆jəγ- 'sülitama'
mansi saľγ- 'sülitama'
Soome-ugri tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teiste keelkondade keeltes, nt evengi silikse, silekse 'kaste', kalmõki šülkε̄ 'sülg'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur