[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kapp2 : kapi : kappi 'ustega mööbliese asjade hoidmiseks'; mrd 'ruum v katusealune rehetoa otsas, kuhu veeti viljavihud enne parsile panemist; panipaigana kasutatav kapitaoline kast; õõnsus, tühimik'
← alamsaksa schap 'kapp'

karp2 : karbi : karpi 'väike madalavõitu hrl kaanega kastike; limuste lubikoda'
? ← alamsaksa karpe 'puust kast'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi karp(p), karrp 'karp, toos, laegas, pütt' ning tõenäoliselt ka liivi kärp 'puust kastike, karp', vadja karppi 'karp, toos', soome mrd karppi 'karp; palksõrestik' ja isuri karppi, karppa 'karp'.

kast : kasti : kasti '(täisnurkne) säilitus-, transportimis- vms vahend; joonistatud nelinurkne kujund'; mrd 'ruum rehealuse kõrval, kuhu veeti vili enne ahtmist; sillaalune palkidest tugiehitis; pidemed ümber adrahargi keskosa'
← alamsaksa kast(e), kass 'hoiukoht või -kamber, mahuti, kast; (talus) ruum peenestatud õlgede hoidmiseks; reliikviakast; kaasavarakast; sõrmusekivi pesa; vangla; mõõtühik'
Vt ka lampkast.

kirst : kirstu : kirstu 'suur (kumera) kaanega ja madalate jalgadega laudkast riidekraami, vilja vm vara säilitamiseks; puusärk'; mrd 'tera- v jahukast veskis'
← balti *kirstas
läti šķirsts 'kirst, kast; puusärk'
● liivi kiršt 'rautatud kast; Noa laev (piiblis)'
soome kirstu 'kirst (kast); puusärk'; van 'vangla'
isuri kirsto 'kirst (kast)'
karjala kirstu 'kirst (kast)'

korup : korupi : korupit mrd 'ree seljatugi, kresla'
← vene kórob 'märss, paun; sõiduki kast'

laad2 : lae : laadi 'püssi vm käsitulirelva pära, kaba'
← alamsaksa lade 'kirst, kast; laegas'
Samatüveline tegusõna laadima on samuti laenatud, ← alamsaksa laden 'laadima, täitma'. Alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve tuletis, laeng, ja võib-olla ka laadik, hiljem on laenatud tüve saksa vaste, laadung.

laadik : laadiku : laadikut 'laegas'
◊ laegas, laekuma
← alamsaksa lade, ladeken 'kirst, kast; laegas'
← vanarootsi la(a)dika 'väike kast, karp'
On ka arvatud, et laenatud on alamsaksa tüvi lade ja lisatud liide -ik. Tuletises laegas on d vokaalide vahel kadunud, laekuma on sellest ebareeglipäraselt tuletatud. Sama alamsaksa tüvi on laenatud sõnades laad2, laeng.

laar : laari : laari 'tegu; suur kogus'
? ← vanarootsi lar 'kast, kirst, nõu'
? ← vene lar’ 'salv, suur kast, kirst'

lampkast : lampkasti : lampkasti 'maa sisse ehitatud mustusekast (reoveetorustikus)'
← saksa Schlammkasten 'anum, ruum muda, rooja kogumiseks'
Saksa allikas on liitsõna: Schlamm 'märg pehme soga, muda, pori' + Kasten 'kast'. Varem on laenatud liitsõna teise osise alamsaksa vaste, kast.

leierkast : leierkasti : leierkasti 'kantav väntorel'
← saksa Leierkasten 'väntorel'
Saksa allikas on liitsõna: Leier 'leierkast, väntorel' + Kasten 'kast'. Liitsõna esiosise tüvi on laenatud ka eraldi, leierdama, laenatud on järelosise alamsaksa vaste, kast.

plokk : ploki : plokki 'suurem risttahukakujuline terviklik ehitusdetail, samakujuline kompaktne tükk mingit materjali; märkmik; terviklik kogum v rühm; tõsteseadme osa'
○ lokk
← saksa Block 'rahn, (kivi)mürakas; (ehitus)plokk; hoonete rühm; kirjaplokk'
← alamsaksa block 'jalapakk vangil; raske kast raha, dokumentide jm hoidmiseks; plokisarnane hunnik; kraavi v aiaga ümbritsetud põllutükk; hoob, kang'

sump : sumba : sumpa 'eluskala (ja vähkide) säilitamise ruum v kast, pandur'
← rootsi sump 'eluskala säilitamise ruum; bassein, paak vms'
Kirderannikumurretes on võinud mõjutada ka soome keel, soome sumppu 'sump'.

sõim : sõime : sõime 'piklik (jalgadel) kast, salv v alus, millesse pannakse loomadele kuivsööt; kuni kolmeaastastele lastele hoidu ja arendust võimaldav asutus'
○ kirderanniku soime
● vadja sõimi '(sööda)sõim'
soome mrd soimi '(hobuste) söödanõu'
isuri seimi, soima, soimi 'hobuse või lehma söödaküna'
Aunuse karjala soimi 'söödaküna, sõim'
lüüdi soim(i) 'sõim, heinakorv'
Võib olla vana tuletis sööma tüvest.