[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaasik1 : kaasiku : kaasikut 'kasemets, kasesalu' kask

kask : kase : kaske 'meil üldlevinud, valge pealiskihilise koorega lehtpuu (Betula)'
○ kirderanniku kaski
◊ kaasik1
● vadja kahtši 'kask'
soome kaski 'ale'; mrd 'noor lehtmets; noor kask'
isuri kaski 'ale'
Aunuse karjala kaski 'ale; kaasik, kasevõssa kasvanud endine alemaa'
lüüdi kašk, kask(i) 'ale'
vepsa kaśk 'ale'
On oletatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h₂azg(^h)-, mille vasted on vanaislandi aska 'tuhk' ja gooti azgo 'tuhk'. Teisalt on oletatud, et uurali tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami goikat '(ära) kuivada; januseks minna; kuivetuda, kõhnuda; küpseda (leiva kohta)', ersa kośke 'kuiv', mokša kośkä 'kuiv', mari koškaš 'kuivama; (ennast) kuivatama; kuivetuma, kõhetuma', udmurdi kuaśti̮ni̮ '(ära) kuivatama', komi kośmi̮ni̮ '(ära) kuivama', neenetsi χasujᵊ 'kuiv; veevaene', eenetsi kasui 'kuiv', nganassaani kośuo 'kuiv', sölkupi kūsǝkka 'madal (mitte sügav)' ja võib-olla ka kamassi koʔ-, kō- '(ära) kuivama, närtsima, kiduraks jääma'. See uurali tüvi võib omakorda olla indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h₂ozg- (= eespool nimetatud tüve varasem variant). Tuletises kaasik on esisilbi vokaal reeglipäratult pikenenud, arvatavasti analoogilise tuletise kuusik mõjul; murretes esineb ka reeglipärane variant kasik.

kasukas : kasuka : kasukat 'karusnahast ülerõivas'
○ kassukas, kasuk, kask
← vene kožúh 'lambanahka kasukas'
Sõna kuulub vanemate vene laenude hulka. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kask 'karusnahk, kasukas'.

kõiv : kõivu : kõivu mrd 'kask'
● liivi kȭvaz, kõuv 'kask'
soome koivu 'kask'
isuri koivu 'kask'
Aunuse karjala koivu 'kask'
lüüdi koiv 'kask'
vepsa koiv 'kask'
ersa ki- sõnas kiľej 'kask'
mokša ke- sõnas kelu 'kask', kuj- sõnas kujgor 'kasetoht'
mari kue 'kask'
? mansi χāľ 'kask'
neenetsi χo 'kask'
eenetsi ko 'kask'
nganassaani küo 'kask'
sölkupi k͔üә 'kask'
kamassi kujш, kojш 'kask'
matori kua, kuga 'kask'
Uurali tüvi.

lausk : lausa : lauska 'pikkamööda tõusev v langev; tasane ja madal'
Võib olla tüve lausa variant. k võib olla astmevahelduslike sõnade tugeva astme vormide eeskujul lisatud häälik, vrd nt kask: kase.

noor : noore : noort 'suhteliselt alles lühikese eaga, lühikest aega eksisteerinud; alles lühikese eaga inimene'
● liivi nūoŗ 'noor; värske'
vadja noori 'noor; värske; noor inimene; (mitm) noorpaar'
soome nuori 'noor; noor inimene'
isuri noori 'noor; noor inimene'
Aunuse karjala nuori 'noor; noor inimene'
lüüdi nuoŕ(i) 'noor; noor inimene'
vepsa noŕ 'noor; (mitm) noorpaar'
saami nuorra 'noor'
? udmurdi nordi 'ädal'
? komi ner liitsõnas nerki̮ʒ́ 'noor kask'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nōrik, nōrek 'noor äsja abiellunud, veel lasteta naine' (← noorik). Vt ka noolutama ja noorsand.

põhk : põhu : põhku 'teraviljavarte sasi, millest terad on viljapeksul eemaldatud'
○ kirderanniku pehk(o)
◊ pehkima
● liivi pȭ’kt 'peenike tolm'
vadja põhku 'põhk; (looma) pesa(paik); pesakond, perekond'
soome pehku 'põhk; allapanu'
isuri pehku 'põhk, õled'
Aunuse karjala pehko 'pehastunud kask'
lüüdi pehk 'pehastunud kask'
vepsa pehk 'seest pehastunud puu v känd, õõnes puu'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka pihu.

visa : visa : visa 'järjekindel; vastupidav; aeglane, vaevaline'
● liivi vizā 'kõva; tugev, kange; visa, kangekaelne'
soome visa 'näsupuit, salmiline puit; näsuline'
Aunuse karjala viza liitsõnas vizakoivu 'maarjakask; Karjala kask'
lüüdi viža liitsõnas vižakoiv 'maarjakask; Karjala kask'
Läänemeresoome tüvi.