[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

eks (nõrk kinnitus- v rõhusõna; usutlussõna) ei
● vadja enkose, enks 'kas ma ei, eks'
soome eikös 'kas (siis) ei'

kaasas '(kellegagi) koos; (endaga) ühes (võetuna)'
◊ ka, kaasa, kah, kas
← alggermaani *χansā
vanaülemsaksa hansa 'kaaskond, rahvahulk'
keskülemsaksa hanse 'kaubandusselts'
gooti hansa 'rahvahulk, sõjasalk'
● liivi ka 'ka, samuti', kōz sõnas kōzgõnd 'pulmad'
vadja kaasa 'kaasa; kaasas', kaa(s) 'ka, samuti'
soome kanssa 'koos, ühes, kaasas; ka(h)', kansa 'rahvas'
isuri kansa 'rahvas'
Aunuse karjala kanzu 'rahvas, rahvahulk; perekond; kaaslane, selts(iline); koos, kaasas', riśťikanzu 'inimene'
vepsa kanz 'perekond'
On ka peetud soome-ugri tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guos'si 'külaline' või saami gázzi 'seltskond; leibkond; kamp' (need võivad olla ka läänemeresoomega rööpsed germaani laenud), udmurdi kuz 'paar' ja komi goz 'paar'. ka, kah ja kas on kujunenud vanas kirjakeeles registreeritud kaassõna kaas lühenemisel. Samast sõnast lähtub kaasaütleva käände lõpp -ga. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi kas 'kas' (← kas). Vt ka kaasik2 ja kaavitama.

kaine : kaine : kainet 'mittejoobnud; karske, elukommetelt korralik; praktiliselt mõtlev; tunnetele vähe ruumi jättev'
◊ kainik
● soome kaino 'häbelik, arglik, tagasihoidlik'; mrd 'nõrk, kõhn, kahvatu; hoolimatu; kade'
isuri kainu 'häbelik, arglik'
karjala kainu, kaino 'häbelik, arglik'
Läänemeresoome tüvi. Kuna läänemeresoome vastete tähendus erineb, siis on mõnikord siiski kaheldud, kas sõna kuulub nendega etümoloogiliselt kokku. kainik on kirjakeeles loodud tuletis.

kannel : kandle : kannelt 'trapetsikujulise puust kõlakastiga sõrmedega mängitav Läänemeremaade rahvuslik keelpill'
? ← balti
leedu kanklės (mitm) 'kannel'
läti kokle 'kannel'
● liivi kāndal, kāndla 'kannel'
vadja kannõl, kannõla, kantõlõ 'kannel'
soome kantele, kannel 'kannel'
isuri kannel 'kannel'
Aunuse karjala kandeleh 'kannel'
lüüdi kandale͔h, kande͔le͔h 'kannel'
vepsa kandel 'kannel'
On ka oletatud, et sõna on läänemeresoome tuletis kas tüvest kaas või kand, balti sõna oleks sel juhul läänemeresoome keeltest laenatud. Veel on oletatud, et sõna on slaavi laen, ← algslaavi *gondtlĭ, mille vaste on vene gúsli 'gusli, kandletaoline vene rahvapill'.

karikas : karika : karikat 'sügava kausikese kujuline laieneva jalaga (väärismetallist) jooginõu'
? ← algskandinaavia
vanaislandi kalkr, kalekr 'karikas'
? ← vanarootsi kar 'peeker, karikas'
● isuri karikka 'teatud pulmarituaal, karikas [?]'
Kui laenuallikaks on vanarootsi sõna, on sellele lisatud liide -k(as). On ka oletatud, et sõna võib olla kujunenud mitme laenuallika segunemisel, sel juhul võib üks laenuallikas olla alamsaksa kellik 'karikas'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi karik 'armulauakarikas'.

kas (küsi-, side- v rõhutav sõna) kaasas

kaval : kavala : kavalat 'olukordi enda huvides osavalt ärakasutav vms; leidlik, osav, nutikas; petlik, ootamatute omadustega'
● liivi kovāl 'tark, kaval'
vadja kavala 'kaval'
soome kavala 'kurikaval, salakaval; võlts; petlik'
isuri kavvaala 'salakaval; tark'
karjala kavala 'salakaval'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, kas ← alggermaani *skawalđa-, mille vaste on vanaislandi skáld 'luuletaja', või ← alggermaani *skawa-, mille vaste on islandi -skár sõnas herskár 'sõjakas'. Veel on arvatud, et tuletis kava ja /või kavatsema tüvest.

keigar : keigari : keigarit '(eriti rõivastusega) peenutsev mees, moenarr'
← soome keikari 'keigar, kergats, snoob'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on kas vanem rootsi laen, ← vanarootsi *geigare 'teatud tüüpi viiuli mängija' või ← rootsi van gigare 'teatud tüüpi viiuli mängija', või tuletis kõikuma tüvest.

kentsakas : kentsaka : kentsakat 'naljakas, veider; imelik, kummaline'
? ← rootsi skämtsam 'humoorikas, naljakas, naljatlev'
Laenu muganemisel on lisatud liide -kas. On ka arvatud, et sõnas on tüvi kena, millele on lisatud liitelaadne element -ts- või mis on kokku sulanud sõnaga antsakas.

kiisu : kiisu : kiisut 'kass (hellitlevalt)'
○ kiis(s), kiisi, kiidsu
← vene kísa 'kiisu, kassike'
-u on kas eesti keeles lisatud liide või lähtub vene käändevormist kísu.

kuup : kuubi : kuupi 'korrapärane kuustahukas'
← saksa Kubus 'täring'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt vanakreeka keelest, ← vanakreeka kýbos 'täring'. Tuletis kuubik võib samuti olla laenatud, kas saksa keelest, ← saksa Kubik- 'kuup-', või vene keelest, ← vene kúbik 'kuup, kuubik'.

kõrik : kõriku : kõrikut 'sõba, villane suurrätik'
Tõenäoliselt tuletis kas tüvest kõrv (> *kõrvikko > kõrik) või kõre1. Teisalt on arvatud, et tüvi on vanavene laen, ← vanavene hěrĭ 'kare kangas', lisatud on liide -ik, mis esineb ka teistes lõunaeesti riideesemete nimetustes, nt hõlmik, ümbrik, ummik.

loitsima : loitsida : loitsin 'lausuma, nõiduma'
← soome loitsia 'loitsida; nõiduda, võluda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal, kirderannikumurreteski on tüvi ilmselt soome keelest laenatud. Soome allikas võib olla vana tuletis kas looma tüvest või läänemeresoome-saami kaassõnatüvest, mille vaste on nt soome luo 'juurde'.

lootma : loota : loodan 'midagi väga soovima; soovitu täideminekut uskuma'
● liivi lūotõ 'loota; usaldada'
soome luottaa 'usaldada, uskuda; loota'
isuri loottaa 'usaldada; uskuda'
karjala luottoa 'usaldada; uskuda; valitseda, määrata; edeneda, õnnestuda'
Tõenäoliselt tuletis kas looma tüvest või läänemeresoome-saami tüvest, mille vaste on nt soome luo 'juurde'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōtos 'lootus' (← lootus).

muulukas : muuluka : muulukat 'lühikeste võsunditega madal metsmaasikataoline taim (Fragaria viridis); selle taime valkjas, tipust punane söödav vili'
← baltisaksa Muhl- liitsõnas Muhlbeere 'muulukas'
Eesti keeles on tüvele lisatud liide -kas.

ning 'ja'
Kuluvorm kas sõnast *niinkä (sõna nii varasem kuju + rõhuliide -ka/-kä) või sõnaühendist *niin kui(n) 'nii kui', need ja kui.

näsi- liitsõnas näsiniin 'eredavärviliste tugevasti lõhnavate õitega ning luuviljadega mürgine põõsas (Daphne)'
? ← alggermaani *natja
vanaislandi net 'võrk'
vanarootsi næt 'võrk'
gooti nati 'võrk'
● vadja näsä liitsõnas näsäniini 'näsiniin'
soome näsiä 'näsiniin'
Germaani laenus kaheldakse suure tähenduserinevuse tõttu: pole teada, kas näsiniine niinest kooti võrke, nagu etümoloogia kinnitamiseks on väidetud. On oletatud, et samast allikast on laenatud natt1. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis näsa, põhjendusega, et näsiniine marjad kinnituvad otse varrele nagu nupud.

pird : pirru : pirdu 'peerg'
On arvatud, et võib olla kas tüve peerg või piird variant. Vt ka piirits.

puskar : puskari : puskarit 'pärmilisel alkoholkäärimisel tekkiva vedeliku esmasel destilleerimisel saadav alkohoolne jook'
On arvatud, et võib olla sama tüvi mis soome mrd pusku, van srmt puska 'tainajuuretis; õlle kääritamisaine; kääriv koduõlu, esimene, kange õlu'. Soome sõnad on laenatud rootsi keelest, ← rootsi buska 'kääriv õlu'. Ei ole selge, kas eesti keelde on võidud laenata otse rootsi keelest või soome keele kaudu. Eesti keelest on laenatud eestirootsi poskar 'puskar' ja baltisaksa Puskar 'puskar'.

roog2 : roo : roogu 'mõne kõrrelise (pilliroo, bambuse vms) tugev kõrs; pilliroog; roostik; kandev tugiosa, rood, roots'; mrd 'kaevuvinn'
← alggermaani *brōkō
saksa Bruch 'lodu, madal vesine maa'
taani brok 'lodu, madal vesine maa'
← balti *drōgas
preisi drogis 'pilliroog'
● liivi rūogõ(z) '(pilli)roog; pool (kerimiseks)'
vadja rooko '(pilli)roog; rood, roots (sulel)'
soome ruoko 'pilliroog; (mõne taime) tugev lüliline vars'
isuri roogo, roogu 'pilliroog; pool (kerimiseks)'
Aunuse karjala ruogo 'pilliroog'
lüüdi ruog(o) 'pilliroog'
vepsa rogo 'kõrkjas, pilliroog; hundinui'
Lule saami ruohkō 'pilliroog'
Balti allikas oleks semantiliselt sobivam, kuid pole kindel, kas esitatud balti tüvevariant on tegelikult esinenud, preisi sõna võib lähtuda ka teistsugusest algkujust. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Tähendused on osaliselt segunenud tüve rood1 tähendustega.

taiutama : taiutan : taiutada mrd 'vaarudes liikuma'
Võib olla kas tuletis tüvest mis murdesõnas taibuma, taipama, või häälikuliselt ajendatud tüvi.

tinakas : tinaka : tinakat 'denatureeritud piiritus, denaturaat'
◊ tina2
← vene kõnek denatúrka 'denatureeritud piiritus, denaturaat'
Laen on muganemisel tugevasti lühenenud, lisatud on liide -kas. Selle liiteta tüvi esineb kõnekeelses väljendis tina panema 'alkoholi tarvitama'. Vanemas kõnekeeles on kasutusel olnud ka pikemad sõnakujud tenaturka, tinaturka.

too : tolle : toda (näitav asesõna, viitab kaugemal asuvale, varemalt mainitule, (ammu) möödunud ajale)
◊ teine, toona, tuna
● liivi tuodā (osastav) väljendis siedā tuodā 'seda ja teist, seda-toda', tuoi, toi 'too'
vadja too 'too'
soome tuo 'too; (kahest) teine'
isuri too 'too'
Aunuse karjala tuo, toi 'too'
lüüdi tuo- sõnas tuollai 'tollal, siis', tuonne͔ 'sinna'
vepsa to- sõnas tombe͔i 'hiljuti'
saami duot 'too'
ersa tona 'too'
mokša tona 'too'
mari tuδo 'too; tema'
udmurdi tu 'too'
komi ti̮ 'too'
handi tăm, tŏm(i) 'too (seal eemal)'
mansi tuw 'sinna', tuwl 'sealt'
idamansi ton 'too'
ungari túl 'teisel pool, taga, üle', van tova 'ära'
neenetsi takiᵊ 'too'
eenetsi tone 'seal'
nganassaani tǝndǝ 'sinna', tamni̮ 'seal'
sölkupi tō 'too'
kamassi da 'too (seal eemal)', də, tə 'see (siin)'
? matori tana 'seal'
Uurali tüvi. teine on tuletis, kus esisilbi vokaal on erandlikult muutunud (< *toinen); toona on oleva käände vorm vanas ajalises tähenduses; tuna on kas erandliku esisilbi vokaalimuutusega oleva käände vorm või tuletis vana asesõnaliitega -na (vrd nt ersa ja mokša vastetega). Vt ka ta, teistre, tollal.

tungima : tungida : tungin 'vastupanu, takistust ületades kuhugi v millessegi minema v end pressima; pürgima, pressima; kuskile levima, kuskil võimust võtma; (uurides) millessegi süvenema, midagi avastama; (asendi kohta:) ulatuma'
● vadja tungõta '(vahele) tungida, tükkida; toppida'
soome tunkea 'toppida; (kõrvale) tõrjuda, eest ära lükata; tungida, tükkida'
isuri tunkissa 'tungida, tükkida'
Aunuse karjala tungie 'lükata, tõugata; (sisse) pista, torgata; täis toppida, täis ajada; trügida, tungelda'
lüüdi tungeda 'lükata, tõugata; toppida'
vepsa tunkta 'lükata, tõugata; toppida'
Läänemeresoome tüvi, on arvatud, et häälikuliselt ajendatud. On ka oletatud, et tüve kaugemate sugulaskeelte vasted on kas ersa toŋgoms 'pistma, (sisse) torkama, toppima; (jalatseid, sokke, sukki) jalga panema', mokša toŋgəms 'pistma, (sisse) torkama, toppima', ungari dug 'pistma, torkama, panema; peitma' või saami coggat 'panna, pista; täis toppida, tuupida; selga panna (riideid)'. Eesti keelest on laenatud läti mrd tunga 'rüsi(jää)' (← tung). Vt ka tungraud.

tümitama : tümitada : tümitan 'taguma, kolkima, peksma'
Tuletis kas tüma või tümisema tüvest.

untsakas : untsaka : untsaka 'saksik v linnalik, kerglane inimene'
○ untsvaat, huntsvatt
← saksa Hundsfott 'kaabakas, lurjus'
Laen on muganemisel lühenenud, lisatud on liide -kas. Murretes on tuntud ka lühenemata, häälikuliselt laenuallikale lähemad variandid. Eesti keelest on ilmselt laenatud liivi ūntsakkõz 'untsakas'. Vt ka antsakas, untsus.

vasikas : vasika : vasikat 'lehma poeg'
← algindoiraani *vasa-
osseedi wæs 'vasikas'
● liivi vā’ški 'vasikas'
vadja vazikka 'vasikas'
soome vasikka, vasa 'vasikas'
isuri vasikka 'vasikas'
Aunuse karjala vazikko 'suur vasikas', vaza 'vasikas'
lüüdi vaza 'suur vasikas'
vepsa vaza 'suur vasikas'
Inari saami vyesi 'vasikas'
ersa vaz 'vasikas'
mokša vaz 'vasikas'
Tüvele on lisatud liide -kas.

veksel : veksli : vekslit 'dokument, mis kohustab selle andjat kas kindlaksmääratud kuupäeval v ettenäitamisel maksma märgitud rahasumma, võlakiri'
← saksa Wechsel 'muutus; vaheldus; veksel'

viis2 : viisi : viisi 'toimumise laad; meetod, võte; harjumus; meloodia'
◊ viisakas
← alamsaksa wise 'viis, mood, laad'
Eesti keelest on laenatud vadja viisii 'viisi, kombel, moel' ja isuri viisi 'viis, komme'. viisakas on tuletis liitega -(a)kas.

või1 (eraldav sidesõna)
○ lõunaeesti vai, kirderanniku vai
● liivi voi, vo, või, võ 'kas'
vadja vai 'või, ehk; kas, ah siis; ainult, vaid'
soome vai 'või (küsi- ja hüüdlausetes)'
isuri vai 'või; kas, ah siis'
Aunuse karjala vai 'või; kui'
lüüdi vai 'või; kas'
vepsa vai 'või'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla lühenenud variant mõnest teisest tüvest, nt vahe2 või vaja. Eesti või liivi keelest on laenatud läti vai 'kas; või'.