[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ehmes : ehme : ehmest 'ebe; udusulg'
← balti *šeusm-
leedu šiaušti 'sasima, sassi, kohevile, turri ajama', šiauštis 'turri hoiduma, turritama, püsti tõusma; suurustama, uhkeldama, uhkustama'
läti šaustiēs 'turri hoiduma, turritama', šausmas 'hirm, õud'
● ? vadja eve '(linnu)sulg'
? soome höyhen '(linnu)sulg'
? isuri höühen '(linnu)sulg'
? Aunuse karjala höühen '(linnu)sulg'
? lüüdi höuhen '(linnu)sulg'
? vepsa hüuneh '(linnu)sulg'
? Inari saami soousa '(looma)karv'
On peetud variantide rohkuse tõttu ka häälikuliselt ajendatud tüveks.

habe : habeme : habet 'mehe näo alaosa karvkate'
? ← balti
leedu šapas 'kõrs, lible'
● liivi a’bbõnz 'habemekarv'; a’bbõnd 'habe'
soome mrd haven, hapene 'karv; juuksekarv; vuntsid; habesamblik'
Aunuse karjala haven (mitm habenet) 'udemed; lõust'
lüüdi haben 'karv, habemekarv'
vepsa habin 'ninaalune; vuntsid', habeń 'lõuahabe'
Vt ka haibakas.

hari : harja : harja 'puhastamiseks, pühkimiseks, sugemiseks vms kasutatav ese; millegi ülemine, kõrgeim, tipmine osa'
◊ harima, harjus, harjusk
← balti
leedu šerys 'sea harjas'
läti sars (hrl mitm sari) 'sea harjas'
● liivi ōŗa 'liivane madalik meres; harjamisvahend; linahari; katusehari'
vadja arja 'hari, tipp; (kuke)hari; (hobuse) lakk; (kala) seljauim; harjamisvahend; linahari'; arjas 'harjas'
soome harja 'harjamisvahend; tipp; seljak; katusehari; (hobuse) lakk'; harjas 'harjas'; harjus 'harjus'
isuri harja 'harjamisvahend; (kuke)hari; (hobuse) lakk'; harjas 'harjas'
Aunuse karjala harja, harjas '(hobuselaka)karv; (mitm) hobuselakk'; harjus 'harjus'
lüüdi haŕď '(lina)hari; tipp; katusehari; (hobuse) lakk'; harďuz 'harjus'
vepsa haŕj '(lina)hari; (kuke)hari'; haŕǵos 'harjus'
Kalanimetus harjus on läänemeresoome tuletis, kalal on suur harja meenutav seljauim. Vt ka harjuma.

juus : juukse : juust 'üks inimese peanaha üla- ja tagaosas kasvavatest pidevalt pikenevatest niitjatest karvadest'
○ lõunaeesti hius
← alggermaani *χiuja
islandi hý 'pehme karv, ude'
rootsi hy 'nahk; jume'
● liivi ibūks 'juus'
vadja ivus 'juus'
soome hius 'juus'
isuri hius 'juus'
Aunuse karjala van hivus 'juus'
lüüdi hivus 'juus'
vepsa hibus 'juus'
Laentüvele on lisatud läänemeresoome liide -us. Vt ka ebe, ibe, juss-2.

karune : karuse : karust 'karvane; (hääle kohta:) kähe, räme' karv

karv : karva : karva 'loomade ja inimeste naha niitjas sarvainest moodustis; (looma) karvkate; värvus'; mrd 'sulg, suled; seisukord, olemus, välimus'
◊ karune
← balti
leedu gauras (hrl mitm gaurai) 'karv(ad); karvatutt; taime kiud'
läti gauri (mitm) 'häbemekarvad'
● liivi kōra 'karv; udusulg; värvus'
vadja karva 'karv, harjas; värvus'
soome karva 'karv; karvkate'; mrd 'värvus; olemus, loomus'
isuri karva 'karv; värvus'
Aunuse karjala karvu 'karv; värvus; välimus'
lüüdi karv 'karv; värvus'
vepsa karv 'karvkate, kehakarvad; (karvkatte) värvus'

mähk : mähi ~ mäha : mähki ~ mähka 'puu õhuke, kevadel mahlarikas koorealune kude'
○ lõunaeesti mäih
● vadja mähä 'mähk; valmimata (pähkli)tuum; (puu)mahl'
soome mrd mäihä 'mähk'
vepsa mäjaz, möüväz 'mähk'
lõunasaami muejsie 'õhukese koorega puu; kase mähk, õhuke koor'
Lule saami muoi´sē 'pehme karv; õhuke kelme karusnaha sisepoolel'
Läänemeresoome-saami tüvi.

nukk4 : nuku : nukku 'inimesekujuline mänguasi, iluasi vm; teatud arengustaadiumis putukas'
● soome nukke 'nukk (mänguasi)', nukki 'nõmmkann (Androsace)'
isuri nukke 'nukk (mänguasi)'
Tõenäoliselt laentüvi, sest teisedki nuku nimetused on laenatud, pupe, titt. On arvatud, et laenuallikas on vanarootsi nocka, nock 'karv, karvane pind; ebe, ude; tups, sats' või alamsaksa knucke, knocke 'kokkukeeratud linapunt'. Paljudes keeltes on nukunimetuste tüved seotud mõistega 'imetama'. Selle mõistega seotud saksa kõnekeelses sõnas Nuckel 'lutt' on tõenäoliselt alamsaksa nok(ke) 'ots, tipp (nt (purje)raal)' vaste. Seepärast on veel ühe võimalusena oletatud, et laenuallikaks on olnud mõni selletüveline alamsaksa sõna. (Sama alamsaksa tüvi võib olla nukk1 laenuallikas.) Samas ei ole andmeid, et sellel tüvel oleks alamsaksa keeles olnud tähendust 'nukk'. Laenu korral on soome ja isuri vasted tõenäoliselt rööplaenud või isuri vaste soome keelest laenatud. On ka oletatud, et sama tüvi mis sõnas nukerdama. Tähendus 'teatud arengustaadiumis putukas' on tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Puppe 'nukk (mänguasi); putuka arengustaadium'.

okas : okka : okast 'nõeljas leht; looma jäme paindumatu karv v nõeljas lubimoodustis; taime oga' oga

puna : puna : puna 'maasikate, pohlade, vere vms värvus'
◊ pune
● liivi pu’nni 'punane'
vadja puna 'puna', punanõ 'punane'
soome puna-, punainen 'punane'
isuri punnain 'pruun, ruske; punane'
karjala punaine 'punane; hangelind'
ersa pona 'karv; vill; värvus'
mokša pona 'karv; vill'
mari pun 'karv(ad), karusnahk; sulg, suled; ihukarv(ad), ripsmed, kulmukarvad; (kanga) ebe, narmas'
handi pun 'karv, vill, sulg; karva värvus'
mansi pun '(linnu) sulg, karv'
ungari mrd fan, fon 'häbemekarvad'
Soome-ugri tüvi. Esialgne tähendus on olnud ’karv’, mille kõrval on võinud olla juba alguses tähendus ’(karva) värvus’, mis on läänemeresoome keeltes arenenud tähenduseks ’punane (värvus)’. Eesti keelest on laenatud läti mrd punika 'punik, punane lehm' (← punik).

ripse : ripsme : ripset 'lühike jäme karv silmalau serval; rakust väljasopistuv peenike moodustis; selline moodustis taimedel; (kaera)pööris'
● liivi rips 'silmaripse'
vadja ripsi 'silmaripse; (kaera)pööris; (marja)kobar; (õie)pööris, pöörisõisik; (käe)laba, kämmal; ranne'
soome ripsi 'silmaripse; sõkal', ripsu 'narmas'; mrd 'räbal, kalts; raas, kübe'
isuri ripsu 'silmaripse; silmalaug; (kaera)sõkal; (marja)kobar'
Aunuse karjala ripsi 'silmaripse'; ripši '(kaera)pööris, -sõkal; (marja)kobar'; ripsu 'tups, narmas; (kaera)pööris, -sõkal; (marja)kobar'
lüüdi ripš(i) 'silmaripse; (kaera)sõkal; narmas'
vepsa ŕips 'silmaripse; (mitm) silmalaud'
saami raksa 'mähe; hällis allapanuks kasutatav sammal'
Läänemeresoome-saami tüvi. On arvatud, et häälikuliselt ajendatud.

seadma : seada : sean 'kuhugi v mingisse asendisse panema; vajalikku seisu korrastama, korraldama; millekski valmistuma'
● liivi sǟdõ 'palgata; kihla vedada; sobida, paras olla; sünnis olla; ära teha; kõlvata; korraldada'
vadja säätää 'seada, rajada'
soome säätää '(seadusi v määrusi) anda, kehtestada; kindlaks määrata, ette näha; reguleerida, seada', sää 'keere, säie; lõng; kiud'
Aunuse karjala siädeä 'palmida mõrsja juuksed ja panna talle pähe abielunaise peakate; äestada'
lüüdi śiättä 'teha'
vepsa säta 'teha; ehitada'
udmurdi śi 'karv, juus, jõhv'
komi śi 'karv, juus, jõhv; jõhvidest punutud nöör'
handi sew 'palmik'
mansi saγ 'palmik'
ungari sző 'kuduma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka säie, säästma.

suga2 : soa : suga 'kangaspuude ja kudumismasina osa lõimelõngade ühtlaseks jaotamiseks ja koelõngade kinnilöömiseks; jäme hari, kamm'
◊ soeng, sugema
? ← algindoiraani *śūka-
avesta sūkā- 'okas, oga; nõel'
vanaindia śūka- 'sõkal, agan'
● liivi sugā '(hobuse)hari'
vadja suka 'kamm; hobusehari; linahari'
soome suka '(hobuse)hari; jäik karv, harjas'
isuri suga 'kamm'
Aunuse karjala suga 'kamm; hobusehari'
lüüdi suga 'kamm'
vepsa suga 'kamm; hari'
saami čohkut 'kammida; sugeda, harjata'
? ersa śuva 'agan; sõkal'
? mokša śuva 'agan; sõkal'
? mari šu 'klii, agan; harjas, tüügas'
? komi śu 'rukis; vili; terad; saak'
On ka arvatud, et tegemist on balti laenuga, ← tüvi, mille tütarkeelte vasted on leedu šukos 'kamm, linahari', läti suka 'hari, hobusehari'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sokas 'nahatäis, peks'; soka 'jooksma, minema tormama' (← sugema). Vt ka suga1.

süü : süü : süüd '(puu, sarve) toim, tekstuur; süüdiolek sobimatus, taunitavas, kahjulikus v kuritegelikus teos; põhjustav asjaolu, tegur'
● liivi sīr, sǖr 'puu aastaring; liha soon; lõnga keere', sī, sǖ 'süü, eksimus'
vadja süü 'süü, viga, eksimus; põhjus'
soome syy 'kiud; põhjus; viga'
isuri süü 'põhjus; viga'
Aunuse karjala süü 'puu aastaring'
vepsa süu 'puusüü; põhjus; viga'
mari šij 'puu aastaring; puu, liha kiud'
udmurdi si 'puu aastaring'
komi si 'lina või kanepi kiud; juus, karv'
neenetsi ťí 'puu aastaring'
eenetsi ťī 'puusüü'
nganassaani ťī 'puusüü'
sölkupi tǖ liitsõnas pōt-tǖ 'puusüü'
Uurali tüvi. Tähendus 'põhjus, viga' on arenenud konkreetsest, puusüü tähendusest.

takistama : takistada : takistan 'võimatuks tegema, pidurdama, segama, tagasi hoidma, ära hoidma'; mrd 'kinnitama, kinni siduma'
◊ takerdama, takk, taklema
● vadja takku 'takk; vana karv (loomal), pulstunud vill (lambal)'
soome takistua 'kinni jääda, takerduda; kinni haarata, klammerduda', takertua 'kinni jääda; sassi v segi minna; kinni haarata, klammerduda', takku 'pulst, tuust; kahl; kuluhein'; mrd 'tihtimismaterjal'
isuri tagistaa 'pigistada, suruda', takku 'tihtimismaterjal; pulst, tuust'
Aunuse karjala takelduo 'külge jääda, külge kleepuda', takku 'pulstunud vill, karv v juuksed; vilets hein'
karjala takki 'sulalumi'
lüüdi takk 'pulst, tuust'
vepsa takaata 'külge jääda, kleepuda (lume kohta)'
? handi tăχort- 'riputama'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vt ka takjas.

ude : udeme : udet 'lühike peen karv' udu