[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kare3 : kareda : karedat 'kergelt krobeline; karm, vali; kähe'; mrd 'äge, käre; karge, värske, tahe'
○ lõunaeesti kahre
● liivi ka’rdõ 'kare, krobeline'
vadja karõa 'kare, krobeline, kõva'
soome karhea 'kare, krobeline; puine, kange; räme (hääle kohta); tahumatu, jäme'
isuri karhia 'kare, krobeline; konarlik (jää); räme (hääle kohta)'
Aunuse karjala karhei 'kare, krobeline; kähe; karm, äge, kange'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka karu.

karu : karu : karu 'suur kohmakas pruuni kuni musta pika karvaga kiskjaline imetaja (Ursus arctos)'
○ lõunaeesti kahr, karh
● vadja karu 'karu; rabamispink (viljapeksul)'
soome karhu 'karu'
isuri karhu 'karu'
Aunuse karjala kar(a)hu 'karu'
Tõenäoliselt tuletis sõna kare3 tüvest, algselt eufemistlik nimetus. On ka oletatud, et võib olla indoiraani laen, ← algiraani *h₂ŕ̥ḱšɔm.

mõmm : mõmmi : mõmmi lastek '(mängu)karu' mõmisema

mängima : mängida : mängin 'harrastama mingit tegevust tema enda pärast, meelelahutuseks, lõbustuseks; mitte tõsiselt võttes suhtuma; lava- v ekraaniteoses esinema; end kellenagi paista laskma; pillil muusikahelisid tekitama'
● liivi mängõ 'mängida'
vadja mäntšää 'mängida'
soome mrd mänkiä 'mängida; käratseda, karjuda; taguda', mänkyä 'valju häälega rääkida'
isuri mängüllä (alalütlev) 'lauldes (lindudest)'
Aunuse karjala mängüö 'valju häält teha, möirata, ulguda'
lüüdi mängüdä 'kiljuda, vinguda (karu)'
vepsa mänktä 'karjuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud isuri mängüdellä 'mängima õpetada'.

mömm : mömmi : mömmi kõnek 'vähese jutuga, enesesse tõmbunud inimene, nohik'
● vadja mömmö '(maskeeritud) jõulusant, pulmatola', mömmöä 'pomiseda'
soome mömmö kõnek '(paks) sodi; löga'
isuri möm lastek 'karu', mömmöttää 'möriseda'
Aunuse karjala mömmöttiä 'möirata; pomiseda, mõmiseda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas mõmisema.

mörisema : möriseda : mörisen 'madalat põrisevat häält kuuldavale laskma; madalahäälselt ebaselgelt rääkima'
● liivi mõ’ŗžõ 'lärmata, kolistada; müriseda; möirata'
vadja mörisä 'möriseda, mõmiseda, möirata; ammuda, möögida; lobiseda'
soome möristä 'möriseda; põriseda; joriseda'
isuri mörissä 'möriseda; põriseda; joriseda'
Aunuse karjala mörižöü (oleviku ains 3P) 'põriseb'
lüüdi möräitä 'möriseda (lehm, karu)'
vepsa möraita 'vaikselt ammuda, möriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades möla, möga, müra, jörisema, lörisema, törisema.

ott : oti : otti 'karu'
● liivi okš 'karu'
soome rhvl ohto 'karu; suur loom v inimene'
ersa ovto 'karu'
mokša ofta 'karu'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Sama tüvi on ka näiteks kohanimes Otepää.

pahn : pahna : pahna '(peenem) põhk, sasi; praht, rämps, tarbetu kraam'
? ← alggermaani *faznā- 'lumi; aganad, õled'
vanaislandi fǫnn 'lumi, hang'
● vadja pahna 'pahn, õled loomade allapanuks'
soome pahna 'aluspõhk, pahn; sealaut'
isuri pahna 'sealaut'
Aunuse karjala pahnu 'sea ase'
lüüdi pahn 'karu v mägra pesa'
vepsa pahn 'sea allapanu'
On arvatud, et sama tüve variant võib olla ka lõunaeesti paht 'sealaut', liivi pō’dõz, pō’dõks 'magamiskoht, pesa; põhk'. Vt ka pahmas.

päts2 : pätsu : pätsu 'karu'; mrd 'täkk'
Kuigi tüvi esineb läänemeresoome keeltest vaid eesti keeles, on arvatud, et tegemist võib olla uurali tüvega, mille vasted on saami boazu 'põhjapõder', mari püč́ö 'põhjapõder', udmurdi pužej 'põhjapõder', mansi pāsiγ 'põhjapõdra vasikas', handi pešĭ 'kuni aastane põhjapõder', kamassi poʔdu 'kits'. Mõjutada on võinud ka saksa Petz 'mesikäpp'.

sapp : sapi : sappi 'maksas tekkiv seedenõre; kollakas laik Päikese kõrval v rõngas Kuu ümber'
● liivi zäp 'sapp; päikese- v kuusapp'
vadja sappi 'sapp; päikese- v kuusapp'
soome sappi 'sapp; päikese- v kuusapp'
isuri sappi 'sapp; päikesesapp'
Aunuse karjala sappi 'sapp'
lüüdi sapp 'sapp'
vepsa sapp 'sapp'
saami sáhppi 'sapp; (marja)mahl'
ersa sepe 'sapp; kibedus'
mokša śäpä 'sapp; kibedus'
? mari šekš 'sapp'
udmurdi sep 'sapp'
komi se̮p 'sapp'
mansi tāp 'karu sapp'
ungari epe 'sapp'
Soome-ugri tüvi.