[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

karp1 : karba : karpa 'korp, kare koorik (puul, inimese nahal)'; mrd 'sügelised'
? ← alggermaani *skarpa-z
vanaislandi skarpr 'kokku kuivanud, kuiv, kõva; kõhn, lahja; viljatu; äge, tugev, vägivaldne'
rootsi skarp 'terav'; mrd 'kuiv, kõva'
saksa scharf 'terav'
● liivi kārpa 'soolatüügas'
soome mrd karppa 'jäätunud lumekoorik, kõva külmunud maapind; soolakiht liha pinnal; tahm, nõgi'; karppi, karppu 'puukoor; kidura kasvuga puu; õhuke, õrrel kuivatatud auguga leib; soolakiht liha pinnal; nõgi'
Liivi vastet on peetud ka hilisemaks laenuks läti keelest.

karp2 : karbi : karpi 'väike madalavõitu hrl kaanega kastike; limuste lubikoda'
? ← alamsaksa karpe 'puust kast'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi karp(p), karrp 'karp, toos, laegas, pütt' ning tõenäoliselt ka liivi kärp 'puust kastike, karp', vadja karppi 'karp, toos', soome mrd karppi 'karp; palksõrestik' ja isuri karppi, karppa 'karp'.

karp3 : karbi : karpi 'soojalembene mageveekala (Cyprinus carpio)'
← alamsaksa karpe 'karpkala'

küna : küna : küna 'puupakust õõnestatud, laudadest kokkulöödud v muust materjalist piklik anum'
● liivi kinā 'kasetohust karp'
soome kynä '(kirjutus)sulg'; mrd 'küna; renn; metsarada'
Aunuse karjala van küńä 'pliiats'
lüüdi küńä '(kirjutus)sulg'
Läänemeresoome tüvi. Algne tähendus on olnud 'sulerootsu õõnes ots'.

küüp : küübi : küüpi 'piklik lükandkaanega karp'
← alamsaksa kupe 'küüp; tõrs'

laadik : laadiku : laadikut 'laegas'
◊ laegas, laekuma
← alamsaksa lade, ladeken 'kirst, kast; laegas'
← vanarootsi la(a)dika 'väike kast, karp'
On ka arvatud, et laenatud on alamsaksa tüvi lade ja lisatud liide -ik. Tuletises laegas on d vokaalide vahel kadunud, laekuma on sellest ebareeglipäraselt tuletatud. Sama alamsaksa tüvi on laenatud sõnades laad2, laeng.

napp1 : napa : nappa 'väike (puu)kauss v väike kaanega puunõu, karp'
← alggermaani *χnappa-z
vanaislandi hnappr 'kauss'
vanarootsi napper 'peeker, jooginõu'
● vadja naappa 'napp, (puu)kauss'
soome nappo 'kulp, kopsik; kapp (tõstmiseks)'; mrd 'põhjapõdralüpsik'
isuri naappa 'kulp'
Laenu on raske täpsemalt dateerida, võib olla germaani või noorem, vanarootsi laen. On ka oletatud, et eesti sõna on veelgi hilisem, alamsaksa laen, ← alamsaksa nap 'kauss', kahtlemata on alamsaksa sõna eesti sõna mõjutanud. Hiljem on laenatud sama tüve rootsi vaste, napp2. Eesti keelest on laenatud läti mrd napītis 'väike (puu)nõu'.

puur1 : puuri : puuri 'varb- v võreseintega ehitis loomade v lindude (kinni)pidamiseks'; kõnek 'arestikamber, kartser, vangikong, pogri'
← alamsaksa būr '(linnu)puur; koda, karp'

pärl : pärli : pärli ~ pärlit 'limuste, eriti karpide kodades arenenud (kerajas) moodustis, mida kasutatakse ehete valmistamiseks ning rõivaste kaunistamiseks, helmes'
← alamsaksa perle 'pärl'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, arvatavasti on allikas ladina perna 'teatud karp, teokarp', mille vulgaarladina variant on võinud olla *perla. Vt ka tärlendama.

rasi : rasja : rasja mrd 'ovaalne painutatud külgedega või-, silgu- vm karp'
← soome rasia 'toos; karp'
Sõna esineb Hiiu murrakutes. Soome tüvi on tõenäoliselt germaani laen, ← alggermaani *randja-, *randia-, mille vaste on rootsi mrd rände 'karbi, vaka, sõela raam'. Vähem usutav on võimalus, et Hiiu murrakuteski on tegemist vana germaani laenuga.

sahtel : sahtli : sahtlit 'hrl kastikesekujuline eraldatud ruumiosa mingi mööblieseme, harvemini muu eseme sees, laegas'
○ sahkel
← saksa Schachtel 'karp'

toos : toosi : toosi 'väike madalavõitu (kaanega) õõnes ese millegi jaoks; karbike'
← alamsaksa dōse 'toos, karp'
← saksa Dose 'toos, karp'

tops1 : topsi : topsi 'väiksem jooginõu; toos, karp millegi hoidmiseks'
? ← alamsaksa dop(pe) 'kapsel, karbike, kest; (muna)koor; vurrkann; nööp, nupp'
? ← saksa Topf 'pott, kastrul, pada; pütt'
On arvatud, et laentüvele on lisatud liitelaadne element -s. Varem võib olla laenatud alamsaksa ja saksa tüve germaani vaste, tupp. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud läti mrd topsis 'vana plekktoos; käoking, kuldking (taim)'.

vakk1 : vaka : vakka 'silindriline puust või puukoorest nõu; mahumõõt'
◊ vakk2, vakus
← balti *vāka
leedu vóka 'viljamõõt', vokà 'kaas; silmalaug'
läti vāks 'kaas'
● liivi vakā 'korv; vakk (mahumõõt)'
vadja vakka 'korv; karp, tops, toos; külimit; vakk (mahumõõt)'
soome vakka 'korv; karp, tops, toos; külimit; vakk (mahumõõt)'
isuri vakka 'korv; karp, tops, toos; külimit; vakk (mahumõõt)'
Aunuse karjala vakku 'vakk (mahumõõt)'; vakkaine 'vakk (mahumõõt); nõu, karp, toos'
lüüdi vakk 'vakk, laegas, karp, purk, toos'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Wacke 'vakamaa; koormis; vakus, koormise tähtaeg' ja tõenäoliselt ka läti vaka 'liivi talupojaõigus; koormis'.

vutlar : vutlari : vutlarit 'tupp, karp, toos, kapsel'
← vene futljar 'vutlar, ümbris, karp, toos'