[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hüüdma : hüüda : hüüan 'hõikama, valju häälega käsku, kutset vms edastama; hõigates kutsuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedase tagavokaalse läänemeresoome tüve vasted on soome huutaa 'hüüda; karjuda, kisada; hõikuda; röökida; unnata', isuri huutaa 'hüüda, karjuda', karjala huutoa 'hüüda, karjuda; peksta'. Läänemeresoome tüve on peetud ka skandinaavia laenuks, ← algskandinaavia *hūta, mille vaste on nt gotlandi huti 'hüüdma, karjuma'.

kiljuma : kiljuda : kiljun 'heleda häälega karjuma; midagi kõrgel heledal toonil hüüdma'
● vadja tšiľľahtella 'kiljatada, karjatada'
soome kiljua 'kiljuda, karjuda; vinguda'
isuri kiľľua 'karjuda, hüüda'
Aunuse karjala kiľľuo 'karjuda, kisada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kiiluma1.

parisema : pariseda : parisen 'rabisevat, katkelist heli andma'; mrd 'valjusti rääkima'
● soome mrd parista 'kisada, hüüda; kaevelda'
isuri parišša 'karjuda'
karjala parissa 'täriseda, pläriseda, sumiseda, muliseda; näägutada, tänitada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pirisema, porisema, purisema, larisema, partsima. Vt ka part.

rääkuma : rääkuda : räägun 'kärisevat rämedavõitu häält tegema'
◊ rääk
● ? liivi räukõ (oleviku ains 3P rǟkõb) 'karjuda; valjusti nutta; kurta; näuguda, määgida, piiksuda, kraaksuda, krooksuda'
vadja rääkaa, rääkua 'karjuda; hüüda, hõigata; uluda; möögida, määgida, mökitada, kraaksuda jne'
soome rääkyä, rääkkyä 'kisada, karjuda, röökida; möirata; ulguda; suure häälega nutta; kraaksuda'
isuri rääkkiä 'rääkuda, rääksuda'
karjala reäküö 'kisada, röökida; kraaksuda'
lüüdi ŕiägüda, riägüdä 'kisada, karjuda (nt lindude kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas rääksuma. Vt ka rääkima.