[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hõilama : hõilata : hõilan mrd 'valjusti hõikama, huikama'
● soome hoilata 'huilata, hõikuda; karjuda, kisada; jaurata, jorutada'
Aunuse karjala hoilata 'karjuda, kisada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades hola ja huilgama.

hüüdma : hüüda : hüüan 'hõikama, valju häälega käsku, kutset vms edastama; hõigates kutsuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedase tagavokaalse läänemeresoome tüve vasted on soome huutaa 'hüüda; karjuda, kisada; hõikuda; röökida; unnata', isuri huutaa 'hüüda, karjuda', karjala huutoa 'hüüda, karjuda; peksta'. Läänemeresoome tüve on peetud ka skandinaavia laenuks, ← algskandinaavia *hūta, mille vaste on nt gotlandi huti 'hüüdma, karjuma'.

karjuma : karjuda : karjun 'valju häält kuuldavale tooma; kõva häälega rääkima v hüüdma; kurtma'
● soome karjua 'karjuda, röökida, möirata'
karjala karjuo 'karjuda, röökida, möirata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt udmurdi gori̮ni̮ '(täiest kõrist) naerma', komi gorzi̮ni̮ 'karjuma, röökima; möirgama; oigama; huiklema'.

kiirguma : kiirguda : kiirgun mrd 'heleda, läbilõikava häälega karjuma'
◊ kirema
● liivi kirgõ 'karjuda'
soome kirkua 'kiljuda, kriisata, röökida'
Aunuse karjala kirguo 'karjuda; kutsuda; nimetada'
lüüdi kirguda 'karjuda; nimetada'
vepsa kirkta 'karjuda; kutsuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et võib olla vähemalt osaliselt germaani või skandinaavia laen, ← alggermaani *skreikan-, *skrīkan-, algskandinaavia *skrīkan, mille vaste on rootsi skrika 'karjuma, kisama'. Sõnas kirema on üldistunud tüve nõrk aste, vrd lõunaeesti kirgma: (ma) kire. Eesti keelest on laenatud vadja kirata 'kireda'. Vt ka kiiratama.

kiljuma : kiljuda : kiljun 'heleda häälega karjuma; midagi kõrgel heledal toonil hüüdma'
● vadja tšiľľahtella 'kiljatada, karjatada'
soome kiljua 'kiljuda, karjuda; vinguda'
isuri kiľľua 'karjuda, hüüda'
Aunuse karjala kiľľuo 'karjuda, kisada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kiiluma1.

lullitama : lullitada : lullitan 'logelema, jõude elama, muretult ja lõbusalt aega veetma; vibreerivalt, tooni vaheldades häälitsema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lillutama, lällama. Lähedast Võru murde sõna lullutam(m)a 'last magama äiutama, laulu ümisema' on peetud vene laenuks, ← vene ljuljúkat’ 'äiutama, lullutama'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on teisteski keeltes: soome lulla 'häll', lullata, lullia 'uinutada, kussutada, kiigutada' (võivad olla laenatud rootsi keelest); Aunuse karjala lulluo 'lobiseda, karjuda', rootsi lulla 'tuikuma, vaaruma; äiutama', saksa lullen 'äiutama; uinutama, vaigistama'.

lärisema : läriseda : lärisen 'valju plekist heli, tärinat, põrinat tekitama, lõrisema'
◊ lärakas,plära,plärakas,plärisema,pläru
● liivi lärīkšõ 'näägelda, lärmata, karjuda', plärīkšõ, plärīņţõ 'lõgiseda, plagiseda; lobiseda', plärā 'kõristi (mänguasi)'
vadja lärisä 'valetada [?]; luisata [?]', plärisä 'plärada, pläriseda, lobiseda'
soome mrd läristä 'põriseda, vuriseda; lobiseda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larisema, lira, lora, lurisema, lörisema, pläma, kärisema, särisema, tärisema, värisema. Häälikuliselt ja tähenduslikult lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt saksa plärren 'töinama, ulguma; kriiskama; röökima', läti mrd plerrēt, pļe(r)rāt, pļerēt 'lobisema', pļera 'lobasuu; pläristi', leedu plerpti 'lärmama, kisama; põrisema'.

mängima : mängida : mängin 'harrastama mingit tegevust tema enda pärast, meelelahutuseks, lõbustuseks; mitte tõsiselt võttes suhtuma; lava- v ekraaniteoses esinema; end kellenagi paista laskma; pillil muusikahelisid tekitama'
● liivi mängõ 'mängida'
vadja mäntšää 'mängida'
soome mrd mänkiä 'mängida; käratseda, karjuda; taguda', mänkyä 'valju häälega rääkida'
isuri mängüllä (alalütlev) 'lauldes (lindudest)'
Aunuse karjala mängüö 'valju häält teha, möirata, ulguda'
lüüdi mängüdä 'kiljuda, vinguda (karu)'
vepsa mänktä 'karjuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud isuri mängüdellä 'mängima õpetada'.

parisema : pariseda : parisen 'rabisevat, katkelist heli andma'; mrd 'valjusti rääkima'
● soome mrd parista 'kisada, hüüda; kaevelda'
isuri parišša 'karjuda'
karjala parissa 'täriseda, pläriseda, sumiseda, muliseda; näägutada, tänitada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pirisema, porisema, purisema, larisema, partsima. Vt ka part.

rebima : rebida : rebin 'tugevasti tõmbama, kiskuma, tirima'
○ lõunaeesti räbimä
● vadja repiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; kraapida; kitkuda, katkuda; valutada, pakitseda'
soome repiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; katki kraapida; kitkuda, katkuda'
isuri reppiiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; kitkuda; valutada, pakitseda'
Aunuse karjala revitä 'rebeneda; töinata, karjuda; ahmida, liialdada'
lüüdi rebitä 'rebeneda'
vepsa rebita 'rebeneda'
saami rahpat 'avada'
Läänemeresoome-saami tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud. Lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ungari reped 'mõranema; rebenema, kärisema; lõhenema', ja naaberkeeltes, nt rootsi riva 'lõhki rebima, katki kiskuma; kraapima, küünistama; lammutama; riivima; maha murdma, tapma; tuhnima, siblima'. Vt ka reba ja räbu.

rääksuma : rääksuda : rääksun 'kärisevat rämedavõitu häält tegema'
◊ krääksuma, prääksuma
● Salatsi liivi rǟks, rǟkš 'kisada, karjuda, lärmata'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kääksuma, nääksuma, vääksuma, rääkuma, kraaksuma.

rääkuma : rääkuda : räägun 'kärisevat rämedavõitu häält tegema'
◊ rääk
● ? liivi räukõ (oleviku ains 3P rǟkõb) 'karjuda; valjusti nutta; kurta; näuguda, määgida, piiksuda, kraaksuda, krooksuda'
vadja rääkaa, rääkua 'karjuda; hüüda, hõigata; uluda; möögida, määgida, mökitada, kraaksuda jne'
soome rääkyä, rääkkyä 'kisada, karjuda, röökida; möirata; ulguda; suure häälega nutta; kraaksuda'
isuri rääkkiä 'rääkuda, rääksuda'
karjala reäküö 'kisada, röökida; kraaksuda'
lüüdi ŕiägüda, riägüdä 'kisada, karjuda (nt lindude kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas rääksuma. Vt ka rääkima.

röökima : röökida : röögin 'ebameeldiva häälega väga valjusti karjuma; kõvasti karjudes, kisendades rääkima, hüüdma vms'
◊ pröökama
● vadja röökkiä 'röhkida'
soome mrd ryökiä, ryökkiä 'röhatada, röhitseda; karjuda, röökida, lärmata'
Aunuse karjala rüökähteäkseh 'röhatada, röhitseda'
lüüdi rüögähtäzetä 'röögatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka röögatu.

singuma : singuda : singun mrd 'vinguma; virisema, torisema'
● soome singoa 'visata, heita', mrd sinkua 'kärkida, karjuda; kuri olla; vastu vaielda'
isuri singata 'visata'
Aunuse karjala šinkuokseh 'kuri olla', singuo 'laiali ajada, loopida; uuristada'
lüüdi šingoda 'laiali laotada'
vepsa šingotada 'villa kohevaks näppida; laiali loopida, visata, (heina) kaarutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas vinguma.

vinguma : vinguda : vingun 'peenikest, kimedat häält tegema, kiunuma'
● liivi vingõ 'vinguda, kiunuda; pahur olla'
vadja vinkua 'vinguda, kräunuda, karjuda; kriuksuda, unnata, kumiseda'
soome vinkua 'vinguda; vilistada; ulguda; kriuksuda, kiunuda'
isuri vinkua 'vinguda, kiunuda'
Aunuse karjala vinguo 'vinguda, kiunuda'
lüüdi vinguda 'vinguda, kiunuda; kräunuda; vilistada'
vepsa vinkta 'vinguda, kiunuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas singuma.