[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kale2 : kaleda : kaledat 'kõle; kare, kõva; karm, kalk'
● vadja kalõ 'räme (hääle kohta); kare'
soome mrd kalea 'jahe, kõle; kõva; vali (hääle kohta); libe', kale 'jäine, libe'
isuri kale 'kare, krobeline'
Aunuse karjala kaľie 'sügiskülm'
? saami gállu 'kõle, jahe ilm; kõledus, jahedus'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi.

kalk : kalgi : kalki 'vali, karm, hoolimatu; kõle, külm; rabedalt kõva; (vee kohta:) kare'; mrd 'kitsi, ihnus; intensiivne, tugev, maheduseta'
◊ kalge, kalgenduma
● ? soome van srmt kalki 'vaene, õnnetu, raske saatusega'
vepsa kauged, kāged 'kõle, külm; jäme, kare; ebasõbralik'
ersa kalgodo 'kõva, jäik; kare (nt riie, juuksed, vesi); vali, karm'
mokša kalgəda 'kõva, kare; kindel, vali'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

kare1 : kare : karet mrd 'väike rannalähedane laid, kivine madalik rannavees'
◊ kare2
? ← alggermaani *χar(u)ǥa-z, *χarǥu-z
vanaislandi hǫrgr 'kivihunnik; ohvrikoht'
islandi hörgur 'ohvrikoht; kivine küngas; kivine, viljatu maa; puudus'
rootsi mrd harg, horg, horv 'kivihunnik; kivine maa'
● soome mrd karje, karkea 'harimata maa, sööt, kesa'
Pite saami kuorkuo 'kivihunnik meres, kus kalad koevad'
Vt ka karge.

kare2 : karge : karet mrd 'rohtunud maa, sööt; põllupeenar' kare1

kare3 : kareda : karedat 'kergelt krobeline; karm, vali; kähe'; mrd 'äge, käre; karge, värske, tahe'
○ lõunaeesti kahre
● liivi ka’rdõ 'kare, krobeline'
vadja karõa 'kare, krobeline, kõva'
soome karhea 'kare, krobeline; puine, kange; räme (hääle kohta); tahumatu, jäme'
isuri karhia 'kare, krobeline; konarlik (jää); räme (hääle kohta)'
Aunuse karjala karhei 'kare, krobeline; kähe; karm, äge, kange'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka karu.

karge : karge : karget 'karastav, värskendavalt mõjuv; puhas, selge; karm, range; värske, närtsimata; kõva'; mrd 'kibe, kange'
◊ karastama
● vadja karkõa 'kibe, mõru'
soome karkea 'kare, krobeline; jäme (koostiselt); hõre; umbkaudne; tahumatu, rohmakas; labane, nilbe'; mrd 'kibe, mõru'
isuri karkia 'kibe, kange; kare, krobeline'
Aunuse karjala kargei 'kibe, mõru, kange; murettegev, raske, valus; jäme, solvav'
lüüdi karged 'kibe, mõru'
vepsa karged 'kibe, mõru'
Tõenäoliselt tüve kare1 variant. Teisalt on arvatud, et tüve läänemeresoome vasted on soome karu 'viljatu; lahja; tühi; kehv', Aunuse karjala karu 'nõrk, vilets; kurat' ja lüüdi karu 'halb, vilets; haige; kurat', see tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *karō, mille vaste on gooti kara 'mure, vaev'. Mõlemal juhul võib tähenduses 'kibe, mõru, kange' olla tegemist eri päritolu homonüümiga. Veel on tüve peetud läänemeresoome-permi tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi gi̮reź, greź 'pooltoores (nt kartul)' ja komi gi̮ri̮ś 'jäme, suur'. karastama on läänemeresoome tuletis. Vt ka karask.

karm1 : karmi : karmi 'vali, range; külm, kõle; kare'; mrd 'kõva, jäik; (maitse, lõhna kohta:) kibe, mõru, terav'
◊ karm2
● vadja karmõa 'kare, konarlik; vali, range; kibe'
soome karmea 'õudne, jube; kirbe, kibe; räme'; mrd 'kõle, külm; tige, vihane'; mrd karmu 'külm (talve)tuul'
isuri karmea 'kare, konarlik, kõva'; karmu 'külm ja tuuline (ilma kohta)'
Aunuse karjala karmei 'reibas, ärgas; jõukas', karmakko 'kare, konarlik, kõva; jahe, kõle'
lüüdi karmakk 'veidi riknenud'
saami guormes 'jäme (jahu); kare (nahk)'
Läänemeresoome-saami tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. karm2 on liideteta tüvi, karm1 tüvevokaal -i lähtub vanast liitest.

karp1 : karba : karpa 'korp, kare koorik (puul, inimese nahal)'; mrd 'sügelised'
? ← alggermaani *skarpa-z
vanaislandi skarpr 'kokku kuivanud, kuiv, kõva; kõhn, lahja; viljatu; äge, tugev, vägivaldne'
rootsi skarp 'terav'; mrd 'kuiv, kõva'
saksa scharf 'terav'
● liivi kārpa 'soolatüügas'
soome mrd karppa 'jäätunud lumekoorik, kõva külmunud maapind; soolakiht liha pinnal; tahm, nõgi'; karppi, karppu 'puukoor; kidura kasvuga puu; õhuke, õrrel kuivatatud auguga leib; soolakiht liha pinnal; nõgi'
Liivi vastet on peetud ka hilisemaks laenuks läti keelest.

karu : karu : karu 'suur kohmakas pruuni kuni musta pika karvaga kiskjaline imetaja (Ursus arctos)'
○ lõunaeesti kahr, karh
● vadja karu 'karu; rabamispink (viljapeksul)'
soome karhu 'karu'
isuri karhu 'karu'
Aunuse karjala kar(a)hu 'karu'
Tõenäoliselt tuletis sõna kare3 tüvest, algselt eufemistlik nimetus. On ka oletatud, et võib olla indoiraani laen, ← algiraani *h₂ŕ̥ḱšɔm.

kole : koleda : koledat 'hirmus, kohutav'
◊ kõle
● liivi kõ’l 'kõle, külm'
vadja kõla 'kõle, külm; kile, lõikav'
soome kolea 'kõle, külm; kare'
Aunuse karjala kolo 'pahur, kalk, morn'
karjala kolie 'kõle, külm'
saami goalus 'hirmuäratav, sünge; karm', goallut 'külmetada'
Läänemeresoome-saami tüvi.

kore : koreda : koredat 'kare, jäme; hõre' kohr

krobe : krobeda : krobedat 'veidi konarlik, jämedalt kare; tahumatu, karune' robisema

kõrik : kõriku : kõrikut 'sõba, villane suurrätik'
Tõenäoliselt tuletis kas tüvest kõrv (> *kõrvikko > kõrik) või kõre1. Teisalt on arvatud, et tüvi on vanavene laen, ← vanavene hěrĭ 'kare kangas', lisatud on liide -ik, mis esineb ka teistes lõunaeesti riideesemete nimetustes, nt hõlmik, ümbrik, ummik.

kähmima : kähmida : kähmin 'peksma, klohmima'
● soome kähmiä 'käperdada, kobada; näpata, varastada; kahmida'
Aunuse karjala kähmie 'kare, jäik; kõva', kähmisteä 'kohmakalt v kangelt teha'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kähku, lähmama ja sähmama.

kärn1 : kärna : kärna 'kuivanud koe- v haavaeritisest koorik vigastatud naha pinnal, korp'
● vadja kärnä, hrv tšärnä 'kärn'
soome mrd kärnä 'krobeline puukoor; kärn, lööve; korp, koorik'
isuri kärnäkäs 'kärnane'
vepsa kärnak 'kare, krobeline'
saami geardni 'lumekoorik; teatud udarahaigus'
ersa kšńat 'leetrid'
handi kä̆rńi 'jääkirme'
Soome-ugri tüvi.

kärvama : kärvata : kärvan kõnek 'surema'
◊ kärbuma
← balti *skerb-
leedu skerbti 'sisse lõikama, nõrgenema'
läti skerbs 'kare, terav, karm'
● soome kärventää 'põletada, kõrvetada, kärsatada'
karjala kärventeä 'põletada, kõrvetada'

prosta : prosta : prostat kõnek 'lihtlabane'; mrd 'rumal, kohtlane; ropp, räpane, kasimatu'
← vene prostój 'lihtne, tavaline; labane', próstyj 'lihtne, tavaline; kare, jäme; jõhker, mühaklik, rohmakas', prósto 'lihtsalt; on lihtne'
Eesti sõna lähtub vene omadussõna lühivormist.

robisema : robiseda : robisen 'tumedat õõnsat rabinat kuuldavale laskma; kiiresti üksteise järel kukkuma'
◊ krobe, krobisema, krõbe, krõbisema, robe
● liivi kro’blimi 'kare, krobeline', krobīļ 'vormitu; haruline puu'
vadja krõpisa 'krõbiseda, krõgiseda; nagiseda, ragiseda'
soome ropista 'robiseda, rabiseda, krobiseda, krabiseda; pladiseda, pladistada, trummeldada'
isuri krobissa 'krabiseda, krõbiseda'
Aunuse karjala robišta 'sahiseda, kahiseda, krabiseda', krobišta 'krabiseda, krõbiseda'
vepsa robe͔ita 'sahiseda, kahiseda, krabiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rabisema, kobisema, krõpsuma, rogisema. Vt ka krõbi, robi-1, robi2.

räme : rämeda : rämedat '(hääle, heli kohta:) kare, kärisev, kähe, ragisev; jäme, labane, tahumatu, rohmakas'
● soome rämeä 'kare, kärisev, kähe, ragisev; plärisev, põrisev'
Aunuse karjala rämei 'kare, kärisev, kähe, ragisev; lahja (maa kohta)'
lüüdi rämištä 'pläriseda'
vepsa ŕämeita 'kliriseda, kõliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas rämps. Sõna on kirjakeeles kasutusele võetud osaliselt soome keele eeskujul.

rüve : rüveda : rüvedat 'määrdunud, kasimata, räpane; toores, kalk, jäme, kare; ropp, rõve'
Tõenäoliselt sõnade rive ja rübelema tüvede segunemisel tekkinud tüvi.

sõre : sõreda : sõredat 'hõre, harv; jäme, jämedateraline'
◊ sora-,sore
? ← indoeuroopa *ḱer-, *ḱoro-
saksa Hirse 'hirss'
leedu šerti 'toitma, söötma', šaras, pa-šaras 'loomatoit'
● vadja sorõa 'suur, jäme; sõre; jämedakoeline; harv'
soome sora 'kruus; kivikillustik'
isuri sorriia 'kare, jämedakoeline, jämedateraline, suur'
vepsa sorou 'kare, jäme; jämedalt jahvatatud'
? ersa śuro 'tera, vili'
? mokša śora 'tera'
On ka arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi, sama mis sõnas sorama. Mõnikord on arvatud, et tähenduses 'hõre, harv' on tegemist eri päritolu tüvega, mille vasted on soome sorea 'ilusa kehaehitusega, sihvakas, kena', isuri sorriia 'uhke, tore, hea välimusega' ja karjala sorie 'pikk ja sale; sirge ja väheste okstega (puu); selge; kena'. Vt ka hõre.

säsi : säsi : säsi 'siseelundi pehme sisemine kude; kude varre v juure südamikus; sisemus, südamik'
○ lõunaeesti säsü
● soome säsy 'luuüdi; tarretis', sasu 'sarve pehme sisu'
karjala sasu 'sarve pehme sisu, habras luu; verimuhk, sarvestunud koht'
saami suossa 'jääkirme; sarve poorne sisu'
? mokša suzu 'kare, krobeline, konarlik, lihvimata'
mari šuž 'puu poorid'
udmurdi suzi̮ liitsõnas ni̮r-suzi̮ 'ninakõhr'
komi se̮z 'luu pehme osa, luuüdi, üdivedelik; sõre lumi'
Läänemeresoome-permi tüvi.