[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 12 artiklit

nõnge : nõnge : nõnget 'kangekaelne'
1930. aastatel loodud tehistüvi.

nüke : nükke : nüket 'kaval võte, riugas; nöökav torge, pilge'
?alamsaksa nuck(e) 'äkiline löök, sööst; halb tuju, salakavalus, varjatud õelus'
?baltisaksa Nücke, Nicke 'jonnakas, kangekaelne tuju', Nücken, Nicken (mitm) 'salakaval trikk, kapriis, jonnakus'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

paha : paha : paha 'halb, nõuetele mittevastav, ebarahuldav, vilets; moraalselt vääritu, kuri, õel; ebasoodus, mittesobiv; ebamugav, tülikas'
?alggermaani *bāǥa-
vanaislandi bágr 'raske, keeruline'
rootsi mrd båg 'kangekaelne, visa'
liivi mi 'pahempidine; vasak'
vadja paha 'paha, halb(us); tige, kuri; (vana)kurat'
soome paha 'paha, halb, kuri, ebameeldiv'
isuri paha 'paha, halb; vilets, kehv; kurat'
Aunuse karjala paha 'halb, paha; haige, nõrk; kõlbmatu; ebameeldiv; õnnetus, häda'
lüüdi paha 'paha, halb; kurat'
vepsa paha 'tige, kuri; halb; kehv, nõrk'
Vt ka paa, paharet, pahe.

peig : peiu : peigu 'abielluda kavatsev (ka kihlatud) mees (eriti oma pruudi suhtes); mees oma pulmas'
peiu
?alggermaani *faiǥjaz
vanaislandi feigr 'surmale määratud; surnud'
rootsi feg 'arg inimene; arg, kartlik'
?balti *paika-
leedu piktas 'tige, kuri, vihane', pikčius 'lurjus, kurat'
läti pikts 'halb, kuri, kangekaelne'
preisi pickūls 'kurat'
Salatsi liivi peikil- liitsõnas peikilmies, peikilmies
? soome peikko 'troll, tont, koll'; mrd 'sõnakuulmatu, paha, kuri inimene v loom'
? karjala rhvl peikoine 'õnnetu, paljukannatanud [?]'
Soome ja karjala vasted eeldavad eesti keeles tähenduse arengut 'kuri vaim, kuri inimene, röövel' > 'naiseröövel, peig(mees)', mis on mõeldav naiseröövimiste tõttu. Võimalik germaani allikas võib olla laenatud ka sõnas peied.

riivatu : riivatu : riivatut 'häbitu, sündsusetu, kõlvatu'
rootsi driva 'ajama; sisse lööma v suruma; triivima, ajuma; tihtima; logelema, ringi hulkuma'
Sõna on vormilt tud-kesksõna vanem kuju. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud vadja riiv, riivõtoi 'kangekaelne, jonnakas, sõnakuulmatu' ja võib-olla ka isuri riivadoin 'kurjast vaimust vaevatud; hull, meeletu, pöörane'.

suur : suure : suurt 'pikk ja lai, kõrge, kogukas; keskmist ületav, rohke'
alggermaani *stūra-
vanaülemsaksa stūr 'tugev, suur'
alamsaksa stūr 'suur, raske; kangekaelne, tüütu'
liivi sūŗ 'suur; väga'
vadja suuri 'suur, tugev, pikk; täiskasvanu; tähtis'
soome suuri 'suur; rohke; oluline'
isuri suur 'suur; sõre (jahu); kõva'
Aunuse karjala suuri 'suur, tugev'
lüüdi suuŕ(i) 'suur'
vepsa suŕ 'suur'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, tüür2.

säni- liitsõnas sänikael 'kangekaelne, põikpäine, isemeelne, sõnakuulmatu inimene (v loom)'
lõunaeesti tsäni
On oletatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

trots : trotsi : trotsi 'kangekaelne, kiusakas, järeleandmatu tahe kedagi v midagi mitte arvestada, kellegi v millegi kiuste midagi teha vms'
alamsaksa tros, trotz 'tõrksus, jonnakus, kangekaelsus'
Samatüveline tegusõna trotsima on tõenäoliselt saksa keelest laenatud, ← saksa trotzen 'trotsima, jonnima; kangekaelne olema; tusatsema, mossitama; vastu panema (nt vaenlasele)'.

tõmbama : tõmmata : tõmban '(kä(t)ega) enda poole v mingis suunas liikuma panema, vedama; (laiali) laotama, pingule venitama; (käega) mingit pinda mööda libistama; viipama; virutama, lööma; (selga, kätte, jalga, pähe) panema v (seljast, käest, jalast, peast) võtma; midagi mingisse asendisse v seisundisse viima; (midagi) sisse hingama; (materjalide, esemete kohta:) endasse imema; valmimisprotsessi lõpuni seisma, hauduma'
kirderanniku tembama, tombama
balti
leedu tempti 'tõmbama, tirima; tassima; venitama; vedama'
läti tiept 'ulatama; kõvasti hoidma; kangekaelne olema'
liivi tõmbõ 'tõmmata, kiskuda, tirida'
vadja tõmmata 'tõmmata, kiskuda, tirida; tõmbuda; suitsetada, sisse hingata'
soome temmata 'tõmmata, kiskuda, tirida; virutada, lüüa'
isuri temmada 'tõmmata, kiskuda, tirida; laulu jorutada; petta, tüssata'
Aunuse karjala temmata 'haarata; eemale v välja v kaasa v ära tõmmata, tirida; hoogsalt midagi teha, rabada'
lüüdi ťembaita 'tõmmata, kiskuda, tirida'
vepsa ťembe͔ita '(välja) tõmmata'
Bumeranglaenuna võib eesti keelest laenatud olla läti mrd tembīt 'lohistama'. Vt ka temp2.

tüür2 : tüüri : tüüri mrd 'ihne, kalk, omakasupüüdlik, kade'
alamsaksa stūr 'suur, raske; kangekaelne, tüütu'
On ka arvatud, et võib olla vanem, germaani laen, ← alggermaani *deuria-, *diuriz 'kallis', mille vasted on vanaislandi dýrr 'kallis' ja saksa teuer 'kallis', teiste läänemeresoome keelte vasted on liivi tõurõz 'kallis' ja soome tyyris 'kallis, kulukas; uhke, tähtis'; mrd 'kitsi, ihne, kooner'. Varem on laenatud alamsaksa tüve germaani vaste, suur.

uppis 'asendis, mille puhul kere ja jalad moodustavad täisnurga'
upatama, uper-, upitama
Häälikuliselt ajendatud tüvi, mille vaste võib olla soome uppi- liitsõnas uppiniskainen 'kangekaelne; põikpäine'. Tüve on mõjutanud germaani keeled, nt rootsi upp 'üles'. Vt ka opakas, upsakas ja õpatama.

visa : visa : visa 'järjekindel; vastupidav; aeglane, vaevaline'
liivi vizā 'kõva; tugev, kange; visa, kangekaelne'
soome visa 'näsupuit, salmiline puit; näsuline'
Aunuse karjala viza liitsõnas vizakoivu 'maarjakask; Karjala kask'
lüüdi viža liitsõnas vižakoiv 'maarjakask; Karjala kask'
Läänemeresoome tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur