[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 13 artiklit

kalev2 : kalevi : kalevit 'viltja pinnaga villane tugevasti vanutatud riie'
?alamsaksa Garlefes want 'Garlefe (Gardelegeni) kangas, kalev'
On ka arvatud, et sama sõna mis kalev1 eristunud tähenduses; sel juhul oletatud esialgsest tähendusest 'tugev' on kujunenud ühelt poolt tähendus 'tugev mees, hiid, vägilane', teiselt poolt 'tugev riie'.

kangas : kanga : kangast 'kangaspuudel v kudumismasinal laia lindina valmistatud pikk riidetükk; lõimelõngad käärimisel'
alggermaani *ganǥa-z
taani gang '40 lõimelõnga'
keskülemsaksa ganc 'kindel lõngade arv lõimes'
alamsaksa gank 'kindlaks määratud, kindlast lõngade arvust koosnev lõime laius'
liivi kāngaz 'kangas, riie'
vadja kangas 'linane kangas; riie, riidematerjal'
soome kangas 'kangas, riie'
isuri kangas 'valmis kodukootud või kootav linane kangas'
Aunuse karjala kangas 'kangas, riie; kangasteljed'
lüüdi kangaz '(kootav) kangas; kangasteljed'
vepsa kangaz 'valmis kodukootud või kootav kangas; (üles pandud) lõimed'
On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *kangura-, mille vasted on vanaislandi ko̜ngur liitsõnas ko̜ngur-váfa 'ämblik' ja saksa Kanker 'pikkjalg (teatud ämblik)', või alggermaani *χanǥa-z, *χanga-, mille vasted on keskülemsaksa hanc liitsõnas umbe-hanc 'keep; eesriie' ja gooti hāh liitsõnas faura-hāh 'eesriie'.

kõrik : kõriku : kõrikut 'sõba, villane suurrätik'
Tõenäoliselt tuletis kas tüvest kõrv (> *kõrvikko > kõrik) või kõre1. Teisalt on arvatud, et tüvi on vanavene laen, ← vanavene hěrĭ 'kare kangas', lisatud on liide -ik, mis esineb ka teistes lõunaeesti riideesemete nimetustes, nt hõlmik, ümbrik, ummik.

maage-2 liitsõnas maagelõng 'punane puuvillane v linane tikkelõng'
maak, kumak(as)
vene mrd kumák 'tavaliselt erepunane, vahel ka sinine puuvillane kangas'

paber : paberi : paberit 'taimse kiudaine sadestamise teel saadav õhuke kangas- v lehtmaterjal, hrl kirjutus- v pakkematerjalina; leht (käsikirjalise) tekstiga; ametlik kiri'
alamsaksa pap(p)īr 'paber'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit kreeka keelest, vanakreeka pápȳros 'papüürus (taim); sellest tehtud kirjutusmaterjal'. Eesti keelest on laenatud vadja paperi 'paber; dokument; paberraha'.

rada : raja : rada 'kitsas tee; ettenähtud liikumistee; mingi jäljerida, mille liikuja enda taha jätab'; mrd 'kudumisviga (kangas); rida, rivi, rodu'
alggermaani
rootsi mrd trad 'jala- v sõiduvahendi jälg; tee'
alamsaksa trade 'jälg, roobas; karjatee'
liivi radā 'jälg, jäljerada, jäljetriip'
soome rata 'tee, rada; raudtee; orbiit'
isuri rada 'Linnutee'
karjala rata 'Linnutee'

rõivas : rõiva : rõivast 'kehakate, riietusese'; mrd 'kangas, riie'
vadja roivas '(lina-, õle)kubu'
soome roivas 'lina- v kanepikimp, -vihk, -kubu'
isuri roivas 'linakimp'
Aunuse karjala roivas '(äsja kitkutud) lina- v kanepikimp'
lüüdi roivaz 'linakimp'
vepsa roivaz 'lina- v kanepikimp'
Läänemeresoome tüvi.

samet : sameti : sametit 'madala tiheda püstkarvastikuga riie'
alamsaksa sammet, sammit 'hinnaline siidist kangas'

sarg : sara : sarga 'maatükk, põllutükk'
saras
vadja sarka 'ühele perele kuuluv põllusiil, -riba külakogukonna maast; villane kangas'
soome sarka 'põllusiil; väli, põld; kalev'
isuri sarga 'põllusiil; kangas'
Aunuse karjala sargu 'riba, siil maastikul; tohuriba'
lüüdi sarg 'riba, siil, pael; kangas'
vepsa sarg 'riba; põllusiil'
saami suorgi 'haru, harunemiskoht; ala, valdkond'
neenetsi tarka '(puu, tee) haru'
eenetsi ago liitsõnas uden-ago 'käsi'
sölkupi tolka 'haru'
Võib olla uurali tüvi, kaheldav teiste soome-ugri vastete puudumise tõttu. On arvatud, et eesti kirjakeelde on sõna võetud kirderannikumurretest, kus võib olla soome keelest laenatud. Vt ka sara-2.

sits : sitsi : sitsi 'õhuke labase sidusega puuvillriie'
saksa Zitz '(punane) puuvillriie'
vene sítec (omastav sítca) 'sits'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi sits 'õhuke puuvillane kangas'.

sõba : sõba : sõba 'õlgadel v puusade ümber kantav suurrätitaoline naiste riietusese; tekk, voodikate'
lõunaeesti tsõba
sobima,sõuke
vadja sõpa 'rõivas, rõivad; pesu; kangas', sopia 'sobida, läbi saada; kõlvata; ära leppida; kokku leppida'
soome sopia 'mahtuda; passida, kõlvata; kokku leppida; (ära) leppida; lepitada', van srmt, rhvl sopa 'riided, rõivad; rüü'
isuri soppiia 'mahtuda; passida; kokku leppida; kõlvata'
Aunuse karjala soba 'riided; pesu', sobie 'sobida; korraldada, lahendada'
lüüdi soba 'riie, rõivas; meestesärk', sobida 'kokku leppida; kõlvata, passida'
vepsa soba 'riided; pesu; (mitm) menstruatsioon'
mansi sup 'särk'
Soome-ugri tüvi. sobima tähendus on esialgu olnud konkreetsem, riietega seotud, hiljem muutunud üldisemaks. Tuletises sõuke on b kadunud. Vt ka soveldama.

vakstu : vakstu : vakstut kõnek 'vahariie'
saksa Wachstuch 'vakstu'
Laenuallikas on liitsõna, Wachs 'vaha' + Tuch 'rätik; (teatud) kangas'.

võrk : võrgu : võrku 'niidist, nöörist või traadist tehtud augustikuga kangas'
alggermaani *werko-
vanarootsi värk 'kalatõke'
rootsi mrd verke 'üle jõe ehitatud tõke, milles olevate aukude ette pannakse rüsad ja mõrrad'
liivi võrgõ 'võrk'
vadja võrkko 'võrk'
soome verkko 'võrk'
isuri verkko 'võrk; ämblikuvõrk'
Aunuse karjala verko 'võrk; ämblikuvõrk'
lüüdi verk 'võrk'
vepsa verk 'võrk; ämblikuvõrk'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur