[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

sein : seina : seina 'hoone püstne piirdetarind, mis võib täita ka kandetarindi ülesannet; pinnavormi v muldrajatise järsult püstine nõlv; õõneselundi, anuma vm eseme õõnsust ümbritsev pind'; mrd 'kangamõõt'
○ lõunaeesti sain
← balti
leedu siena 'sein, piir'
läti siena 'sein; külg'
● liivi sāina 'sein'
vadja seinä 'sein'
soome seinä 'sein'
isuri seinä 'sein; lõimelõnga mõõt'
Aunuse karjala seińü 'sein; kanga, lõimelõnga mõõt'
lüüdi šeiń, šein, sein(e͔) 'sein'
vepsa sii̯n 'sein; kangamõõt'

tikk3 : tiku : tikku 'väiksem puupulk; kindla otstarbega lühike, peenike, terav pulgake; ühest otsast süüteseguga kaetud pulgake tule tekitamiseks'
← rootsi sticka 'pind, puukild; pilbas; pulk; okas, astel; (kudumis)varras'
← alamsaksa sticke 'puust või metallist terav pulk, nõel; maasse löödud vai, post; tikk märkilaskmiseks; kaalukeel; kanga vm mõõt(ühik)'
Tüvevokaal -u viitab, et tõenäolisem on laenamine rootsi keelest.