[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 14 artiklit

kali2 : kali : kali mrd 'kaigas, kepp, teivas; (puust) hoob, kang; veerispuu; heina- v viljakoorma aluspuu(d)'
soome kalikka 'kaigas, kepp, pulk'
isuri kalikka 'kaigas, kepp, pulk'
Aunuse karjala kaľikku, kaľikko 'kaigas, kepp, pulk'
vepsa kali̮ine 'kaigas, kepp, pulk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kalu. Teisalt võivad tüve läänemeresoome vasted olla liivi kaļ 'veerispuu', soome kalju 'veerispuu; kiilas, paljas; kiilasjää', karjala kaljama 'kiilasjää' ja vepsa kaľľak 'puujupp', nendega kokkukuulumist toetab murretest registreeritud omastavavorm kalju. Sel juhul võib olla germaani laen, ← alggermaani *χālija-z, mille vaste on vanaülemsaksa hāli 'sile, libe', või balti laen, ← balti *galja- 'libe', mille vaste on läti gāle 'õhuke jääkoorik, sulamata jääraas'. Vt ka kalev1.

kang1 : kangi : kangi 'tugev metallvarb v puulatt millegi üles- v lahtikangutamiseks; hoob; piklik kõva tomp mingit ainet'
kange
liivi kanktõ 'kange, jäik, paindumatu; tihedalt kinni või pingule tõmmatud'
vadja kankõa 'kange, jäik, paindumatu; tihe, paks (toidu kohta)'
soome kanki 'kang, tugev varb; teivas, varras; vinn; piklik kõva metallitomp'; kankea 'kange, jäik, paindumatu'; van kirjak 'karm, vali'
isuri kangi 'teivas, kang'; kankia 'kange, jäik, paindumatu; tugev (tuule kohta)'
Aunuse karjala kangi '(hrl puust) kang, teivas, latt; karuoda; seebikang'
lüüdi kang(i) 'kang (palkide veeretamiseks, tõstmiseks)'
vepsa kanģ 'kang (palkide veeretamiseks, tõstmiseks)'; kanged 'kange, jäik, paindumatu; kohmakas'
? ersa kaŋkstomoms 'jäigastuma, kangestuma, tarduma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka kõngema.

kang2 : kangi : kangi 'kitsas käik v läbipääs; võlvialune läbikäigukoht'
alamsaksa gank 'käimine; rongkäik; käik, tee; komme, harjumus'
saksa Gang 'kõnnak; (jalutus)käik, tee(kond); koridor, käik; kang, kangialune; kulg'

kange : kange : kanget 'paindumatu, jäik; jõult tugev; tubli, hakkaja; väga tugev, äge (nt valu); tugevatoimeline; visa, jonnakas; range, vali' kang1

kõngema : kõngeda : kõngen kõnek 'surema, kärvama'
kirderanniku kongema
?balti
leedu kenkti 'kahjustama, valu tegema'
liivi kõnkõ 'kõngeda, kärvata'
Teisalt on arvatud, et tüve kang1 variant.

lahk : lahu : lahku '(pikk kitsas) vahekoht'; van 'erinevus'
lahas, lahkuma
?alggermaani *slaǥ-
vanaislandi slagr 'löök, hoop'
keskülemsaksa slage 'löök, hoop; metsaraie'
?alggermaani *slaχō
vanaislandi slá 'latt, (põik)tala'
vanarootsi slā 'puust riiv, kang'
liivi 'tugevasti valutada; lõhki minna, lõhestuda'
vadja lahko 'raie-, puupakk; äraraiutud jupp [?]'
soome mrd la(a)hko 'plank'
Aunuse karjala lahko 'pikk pooleks löödud pakk; põrandalaud'
lüüdi lahk 'tala; plank (laes, põrandas)'
vepsa lahk 'põrandalaud; paks plank'
Vt ka lahti, lohk, lõhkema.

latt : lati : latti 'pikk peenike ümarpuit; (lame) metallkang ukse v akna kindlalt sulgemiseks; piklik kõva tomp mingit ainet, kang'
alamsaksa latte 'latt, jäme ritv'

matar : matra : matart '(jäme) malk, malakas, madjakas'
materdama
balti
leedu mataras 'teivas, kang; rihm, piits'
läti matara 'ritv, vits, peenike latt', matars 'malakas, vemmal; suur mees'
liivi matār 'kepp'

plokk : ploki : plokki 'suurem risttahukakujuline terviklik ehitusdetail, samakujuline kompaktne tükk mingit materjali; märkmik; terviklik kogum v rühm; tõsteseadme osa'
lokk
saksa Block 'rahn, (kivi)mürakas; (ehitus)plokk; hoonete rühm; kirjaplokk'
alamsaksa block 'jalapakk vangil; raske kast raha, dokumentide jm hoidmiseks; plokisarnane hunnik; kraavi v aiaga ümbritsetud põllutükk; hoob, kang'

pruss : prussi : prussi 'neljatahuliseks saetud palk, kantpalk'
pruus, russ
vene brus 'pruss; plank; (üldse) pikk neljakandiline ese (luisk, seebikang jne); kang, latt'

range : range : ranget 'kuulekust nõudev, üleastumiste ja eksimuste puhul karmilt karistav, vali; kõrvalekaldumisi mittelubav, vaieldamatut järgimist nõudev; vankumatult kindel; tagasihoidlikult, asjalikult lihtne'
Keeleuuenduse ajal loodud tehistüvi, impulss-sõnad on võinud olla saksa streng 'vali, range, tõsine; terav, vänge; täpne, kõrvalekaldumisi mittelubav', soome ankara 'vali, range' ja kange ( kang1).

talb : talva : talba 'kiilukujuline tööriist endisajal puidu lõhestamiseks ja voolimiseks'
?balti *dalb-
leedu dalba 'kang'
läti dalbs '(puu)tüvi; ritv, latt; kaheharuline hark; puuõõs'
preisi dalptan 'rauast teravik aukude tegemiseks'
liivi dālba 'jäme latt; hoob; (heina- v õle)koormapuu'
soome mrd talpoa 'sõtkuda, segada'
Laenatud võib olla ka sama balti tüve teine variant, tõlv. Eesti keelest on laenatud soome mrd talpa 'jäme kiil'.

tang : tangu : tangu 'teravilja kooritud ja purustatud tera; lihastes parasiteeriv paelussivastne, tsüstitserk, finn'
?alggermaani *stangō
vanaislandi stǫng 'ritv, latt, teivas'
rootsi mrd stagg 'jäik rohi; kõrs, agan(ad); ogalik'
Esitatud laenuallikas eeldab tähendusmuutust 'miski torkav, astel, teravik, ohe (teraviljal), kõrs' > '(vilja)tera'. Muutus võis olla toimunud juba laenuandja poolel, sellele võimalusele viitab germaani allikaga samast indoeuroopa tüvest lähtuv vanakreeka stáchys 'viljapea'. Ligilähedane tähendusmuutus on toimunud ka nt sõnas tera. Tõenäoliselt on pisut hiljem samast allikast laenatud soome tanko 'ritv, latt, teivas, varras; kang'. Teisalt on oletatud, et sõnas on läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on liivi danktõ, dankti 'tugev; terve, tubli', soome tankea 'kange, jäik' ja mokša mrd taŋgəda 'tugev, kõva'. Sel juhul oleks tüve algne tähendus olnud 'kõva'. Eesti keelest on laenatud läti mrd tengas '(herneste ja ubadega keedetud) odratangud; tambitud kanep' ning soome mrd tanko 'tang'.

vibu : vibu : vibu 'puust loogast ja nöörist relv noolte lennutamiseks; nõtke ritv; poogen; kaevuvinn; vibusae raam'
vibalik, vibama, vibur
liivi vib 'painduv ritv; kaevuvinn'
vadja vipu 'kaevuvinn; hällivibu'
soome vipu 'kang, hoob; püünispaelad, silmus'; mrd vipattaa 'võbiseda; väreleda'
isuri vipu 'voki kõlguti; hällivibu; kaevuvinn'
Aunuse karjala vipu 'kang, hoob; hällivibu; kaevuvinn'
lüüdi bibu 'painduv ritv; hällivibu; kaevuvinn'
vepsa bibu 'kang, hoob'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas viipama. On ka arvatud, et vibama on teine, noorem tüvi, sest see on kitsama levikuga.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur