[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kandma : kanda : kannan '(üles tõstetuna) edasi toimetama; millelegi altpoolt toeks olema; peal lasuvat raskust välja kannatama; taluma; rase v tiine olema; saaki andma, midagi kasvatama; seljas v jalas olema; omama, millegagi varustatud olema; mingis olukorras v millegi osaline olema; kuhugi märkima, peale tõmbama vms'; mrd 'veetihe olema; kanduma'
◊ kannatama
● liivi kandõ '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; taluda; muneda'
vadja kantaa '(üles tõstetuna) edasi toimetada; taluda; rase v tiine olla; poegida; seljas v jalas olla'
soome kantaa '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; taluda; rase v tiine olla; saaki anda; kanduda, ulatuda; sisse nõuda'
isuri kantaa '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; tiine olla; poegida; tasuda, mõtet olla'
Aunuse karjala kandua '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; rase v tiine olla; poegida, sünnitada; taluda; kanduda, ulatuda'
lüüdi kantta '(üles tõstetuna) edasi toimetada; poegida'
vepsa kantta '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; poegida'
saami guoddit '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; kanduda, lasta kaugele (relvast); taluda; poegida, muneda'
ersa kandoms 'kandma, viima, tooma; sünnitama; pakkuma, lauale andma; vastutama; kahju tekitama'
mokša kandəms 'kandma, tooma, viima'
mari kondaš 'tooma; sõidutama; talutama; viima, kohale toimetama; hankima'
? handi χɔntəm- 'seljas kandma, selga võtma'
? mansi χūnt- 'kandma, selga võtma'
neenetsi χana- 'kandma, (ära) viima'
eenetsi kada- 'kandma, (ära) viima'
nganassaani kontu- 'kandma, (ära) viima'
sölkupi k͔uə̑ntǝ- 'kandma, (ära) viima'
kamassi kun-, kundo- 'kandma, (ära) viima'
matori kandǝ- 'kandma, (ära) viima'
Uurali tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ultši kanta- 'käega ulatuma', nanai kāntači- 'käega ulatuma', jukagiiri kande- 'viima, juhtima'.

kannatama : kannatada : kannatan 'midagi rasket läbi elama; viga v kahju saama; taluma; sallima (hrl eitavalt); oodata läbema' kandma

kiskuma : kiskuda : kisun 'tõmbama, sikutama; tõmbuma; kippuma mingis suunas arenema, muutuma v minema; tugevasti kuhugi v midagi tegema meelitama; kaklema, tülitsema; katki rebides hammustama, hammaste v küüntega rebima; midagi v kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma v puutuma; mingist kohast ülemäära pingul, kitsas olema'; mrd 'kurnama, vaevama, nõrgestama; riideid kandma, kulutama; (uudis)maad harima'
◊ kisa1
● liivi kīskõ '(ära v puruks) rebida v tõmmata; (puud) lõhestada, (peergu, laaste) kiskuda'
vadja tšiskoa 'rebida; peergu kiskuda; nülgida; vallatleda, hullata'
soome kiskoa 'rebida, tirida; sikutada, tõmmata; liigkasu võtta, nöörida'
isuri kiskoa 'puukoort, peergu vms kiskuda; nülgida'
Aunuse karjala kiškuo '(ära v puruks) rebida v tõmmata; röövida, varastada; liigkasu võtta, nöörida'
lüüdi kiškoda 'ära rebida; peergu, tohtu kiskuda; kitkuda, üles tõmmata; röövida'
vepsa kiškaita 'lõhki lüüa, purustada; lõhki lõigata; läbi torgata'
saami gaikut '(puruks) rebida; tõmmata, sikutada; liigkasu võtta, nöörida; murda; lammutada'
mokša kiśkəŕams 'kraapima, küünistama; kriimustama'
? udmurdi keśi̮ni̮ '(ära v katki) rebima v tõmbama; (niint, puukoort) kiskuma'
? komi mrd kośni̮ '(ära) rebima v tõmbama, ära v maha võtma; tapetud looma puhastama; koorima, puhastama'
? idahandi kö̆s- 'rebima, katki tegema'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Teise arvamuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vaste (esitatud udmurdi, komi ja handi vaste asemel) ungari mrd kísál- 'vihastama, üles ässitama, tülitsema'. Vt ka kiistal.

kulgema : kulgeda : kulgen 'edasi liikuma, minema; suunduma, ulatuma'
◊ kulend
● vadja kulkõa 'rännata, hulkuda'
soome kulkea 'liikuda, käia; kõndida; reisida; liigelda'
isuri kulkia 'kulgeda'
Aunuse karjala kulgie 'aeglaselt liikuda, kulgeda'
lüüdi kulgeda 'kulgeda'
saami golgat 'voolata, joosta; kulgeda'
ersa koľgems 'tilkuma; voolama'
mokša koľgəms 'vett läbi laskma, lekkima'
komi ki̮lavni̮ 'pärivoolu minema, ujuma'
handi χoγəl- 'jooksma'
ungari halad 'edasi minema, edenema'
? neenetsi χúʔla- 'edasi kanduma (tuule v vooluga)'
? sölkupi k͔ūrǝ- 'kanduma; edasi kandma (voolu kohta)'
Soome-ugri või uurali tüvi. On ka oletatud, et tüvi on indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *k^ṷel-H-, mille vaste on nt vanaindia cárati (oleviku ains 3P) 'liigub; rändab'.

määrima : määrida : määrin 'ainet pinnale kandma ja laiali ajama v sisse hõõruma; mustaks, räpaseks tegema'
← alamsaksa smeren 'määrima, võidma'

ohver : ohvri : ohvrit 'jumalatele, vaimudele jt soosingu saavutamiseks v tänuks annetatu; vabatahtlik loobumine millestki olulisest kellegi v millegi kasuks; kannatanu, kahjustatu v hukkunu'
← alamsaksa offer 'ohver'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina offerre 'vastu kandma v viima; ohverdama'.

paar3 : paari : paari mrd 'aampalk, tala; kaelkoogud hrl koos nende otsas olevate ämbritega'
On arvatud, et kandetalade ja -riistade nimetus on laenatud mõnest germaani keelest, allikaks tüvi, millel on kandmise tähendus, ← alamsaksa bore, bare 'kanderaam, surnuraam', boren, baren 'tõstma, kandma' või ← vanarootsi bār 'kanderaam', tõenäoliselt alamsaksa keelest. Teisalt võib olla sama tüvi mis paar2.

pärima : pärida : pärin 'seaduse v testamendi järgi midagi pärandiks saama; vaimseid väärtusi jms pärandina vastu võtma ja edasi kandma; (endale) saama v võtma; (tungivalt) küsima, küsides (järele) uurima, järele kuulama' pära

pätt : päti : päti 'hrl Saaremaa ja Muhu tihedalt läbinõelutud riidest v nöörist tallaga pastlataoline tööjalats v suss; allakäinud, kindla töö- ja elupaigata inimene, hulgus, paadialune, kaabakas, huligaan'
◊ päterdama
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tähendus 'allakäinud inimene, hulgus jms' on ilmselt kujunenud liitsõnast pättjalg 'inimene, kel on jalas riidest viisud' > 'hulgus'. Aja jooksul on liitsõna järelosis ära jäetud ja kogu tähendust on hakanud kandma esiosis. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Pätt 'harimatu ja kommeteta inimene'.

sidima1 : sidida : sidin kõnek 'pikemat aega mingis kohas v olukorras viibima; vabadusekaotust kandma, vangistatud olema'
← vene sidét’ 'istuma'

tahk : tahu : tahku 'eseme sile külgpind; ihumiskivi, luisk'
● liivi tō’gõz 'suurem luisk, käi'
vadja tahko 'tahutud v tahuline pind; puupakk'; tahkotšivi 'ihumiskivi, luisk; pinnialasi'
soome tahko 'käi; luisk; juusturatas; eseme sile külgpind'; van kirjak 'suund, külg'
isuri tahko 'käi'
Aunuse karjala tahko 'käi; luisk'
lüüdi tahk(o) 'käi; luisk [?]'
vepsa tahk 'käi; luisk [?]'
mari toš 'kirvesilm; noatera v sae selg'
udmurdi ti̮š 'kirvesilm; noatera v sae selg'
komi ti̮š 'kirvesilm'
Läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud, et läänemeresoome keeltes levinud tähendus 'luisk; käi' on kujunenud varasemast liitsõnast *tahkokivi, mille järelkomponent on aja jooksul ära jäetud ja tähendust on hakanud kandma esikomponent. Vt ka tahuma ja tähk.

taluma : taluda : talun 'vastu pidama, välja kannatama; sallima'; mrd 'kandma, tassima'
◊ talutama
● ? vadja tallottaa, tallõtta 'talutada'
soome taluttaa 'talutada'; mrd talua 'talutada, juhtida; järgneda; ise hakkama saada'
isuri taluttaa 'talutada'
Aunuse karjala taluo 'talutada; viia; kaasa võtta; panna'
lüüdi taluda 'viia ja tagasi tuua; talutada; proovida (selga v jalga)'
vepsa taluda 'talutada'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka talitama ja taltuma.

tammuma : tammuda : tammun 'paigal seistes keharaskust jalalt jalale kandma; raskelt sammuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. On ka arvatud, et võib olla tampima tüve variant.

tarima : tarida : tarin 'tassima, vedama, kokku kandma; haarama, (kokku) tõmbama; mõistma, taipama, vastu võtma'
● liivi ta’rrõ 'köit visata'
On oletatud, et selle tüve vasted võivad olla ersa targams 'tõmbama, tirima; välja võtma, välja tõmbama; välja kaevama; (lina, kanepit) kitkuma; külge v lähemale tõmbama; pingutama, pingule tõmbama' ja mokša targams 'välja võtma, välja tõmbama; välja kaevama; venitama, pingutama; sisse tõmbama'.

tassima : tassida : tassin 'pingutades, jõudu rakendades kandma, vedama'; mrd 'kitkuma, katkuma'
○ tässima
← vene taščít’ 'kandma, tassima, tirima, kiskuma, vedama, tõmbama, lohistama, sikutama; välja kiskuma v tõmbama v tirima; näppama, pihta panema'

tikk2 : tiki : tikki 'triibuline madratsi- ja mööbliriie'
← saksa Dicktuch 'tugev villane riie'
Laenuallikas on liitsõna, dick 'tüse; tihe, paks; jäme' + Tuch 'kalev (riidesort)'. Esialgu on kasutusel olnud liitsõna tikkriie, mille esikomponent on saksa liitsõnast laenatud, järelkomponent tõlgitud. Hiljem on liitsõna lühenenud, kogu tähendust on hakanud kandma esikomponent.

trööpama : trööbata : trööpan 'kulutama; rikkuma, määrima'; mrd 'tööd rügama; alalõpmata liikvel olema, ringi jooksma'
○ rööpama
← vene istrëpyvat’ 'katki v räbalaks kandma; (ära) kurnama v väsitama'

tähendama : tähendada : tähendan 'teatud sisu, mõtet kandma, millelegi viitama, millegi märgiks olema; midagi endast kujutama, midagi endaga kaasa tooma; ütlema, mainima; millegi v kellegi suunas v peale näitama, osutama' täht

viima : viia : viin 'lähemalt kaugemale toimetama'
◊ viitma
← indoeuroopa *wegh-e, *wegh-o
sanskriti váhati 'vedama; juhtima; koju viima; naiseks võtma'
ladina vehere 'kandma, vedama'
● liivi vīdõ 'ära viia, kohale toimetada'
vadja viijjä 'viia, vedada'; veettää 'veeta; viita'
soome viedä 'viia'; viettää 'veeta; pidutseda, tähistada'
isuri veejjä 'viia'; veettää 'veeta; pidutseda, tähistada'
Aunuse karjala viijä 'viia; ära viia, ära võtta'; viettiä 'vedada, juhatada, viia; veeta'
lüüdi viedä 'viia'
vepsa veda 'viia'
koltasaami viikkâd 'viia'
ersa vijems 'viima'
mokša vims 'saatma'
udmurdi vaji̮ni̮ 'tooma'
komi vajni̮ 'tooma'
handi wŭ-, wu- 'võtma; ostma'
mansi wiγ- 'võtma; tooma; ostma'
ungari visz 'viima'; vesz 'võtma; ostma'
Vt ka veetlema, veetma ja veimed.

voodama : voodata : voodan 'rikkalikult saaki andma, vilja kandma' voos