[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kamakas : kamaka : kamakat '(ebamäärase kujuga) suurevõitu tükk'
● soome mrd kama 'kõlbmatuks kuivanud, kõvaks muutunud aine, jäätunud riie'
Aunuse karjala kamakko 'kõva ja ebatasane (maa)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Mõjutanud võib olla vene komók 'känkar, tomp, klomp, tükk', kom 'kamakas, kamp, pall, tomp, mütsak'. Teisalt ei ole välistatud, et sõna ongi vene keelest laenatud, teistes läänemeresoome keeltes on sel juhul tegemist rööplaenuga.

kamp1 : kamba : kampa 'tihke tükk, kamakas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt kämp.

kant : kandi : kanti 'kahe nurgi asetseva pinna ühinemisserv, tahk, külg; (teisest materjalist) ääris; ümbruskond, piirkond'; mrd 'tükk, kamakas; kärjekann'
← alamsaksa kant(e) 'nurk, äär, serv'
Hiljem võib tähendust olla mõjutanud ka saksa Kante 'serv, äär; ääris, veeris; paikkond'.

klimp : klimbi : klimpi 'supivedelikus keedetud tainapala; (kokkuhakanud) tükk, klomp, tomp'
○ limp
← baltisaksa Klimpe 'jahuklimp'
← rootsi klimp 'kamakas, kämp, tomp; supivedelikus keedetud tainapala'
Tähenduses 'supivedelikus keedetud tainapala' on tõenäolisem laenamine baltisaksa murdest, tähenduses 'tükk, klomp, tomp' on aga tegemist (eesti)rootsi laenuga. Eesti keelest on laenatud vadja klimppi 'klimp (tainapala)'.

klomp : klombi : klompi 'pehmest v püdelast ainest tihenenud vormitu tükk, kämp, tomp'; mrd 'lühike ja jäme puutükk; puuking; jalatsi puukonts'
○ lomp
← eestirootsi klomp 'kamakas, tomp; ront, lühike puunott; lihtne puuking'

kämp : kämbu : kämpu 'tükk, tomp, klomp; kamakas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt kamp1. Eesti keelest on laenatud läti ķempe 'kämp, klomp'.

känts : käntsu : käntsu 'suur ebamäärase kujuga tükk, kamakas'
◊ käntsuma
● Aunuse karjala känččü 'lasu, hunnik; kobar'
lüüdi käntšü 'marjakobar'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt kants2, konts1, känk ja kännas.

lamakas : lamaka : lamakat 'suur tükk, kamakas'
● vadja lamakas 'lahmakas, kerekas; lamakas, lahmakas'
soome mrd lamu 'suur (põllu)ala, lagendik, tasandik; lohk, nõgu, soo'
isuri lamagas 'suur, turske, kogukas, suure kasvuga'
? karjala lamu 'madal tasane maa mägede keskel'
? vepsa lamu 'pohlakoht, nõmm [?]'
On arvatud, et võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu mrd lamakas, lamantas 'tükk'. Soome lamu 'lohk, nõgu, soo', karjala ja vepsa vasted võivad olla osaliselt laenatud ka vene murretest, ← vene mrd lom 'soo'; láma 'soine niit' (algselt sama indoeuroopa tüvi mis leedu keeles). Teisalt on peetud ka häälikuliselt ajendatud tüveks, lähedane tüvi on nt sõnades laam ja lahmakas, lahmama.

nukk1 : nuka : nukka 'nurk'
◊ nukk2
? ← alamsaksa nok(ke) 'ots, tipp (nt (purje)raal)'
? ← rootsi nock 'raaots; katusehari'
Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mida alamsaksa ja rootsi sõna on mõjutanud ning mille vasted on liivi nukā '(leiva)tükk, kamakas', vadja nukka 'ots; neem; mäenukk, küngas; nõlv', soome mrd nukka 'ots, tipp' ja isuri nukka 'ots; nurk; nõlv; abajas'. Need läänemeresoome keelte sõnad võivad olla ka rööplaenud. nukk2 on erineva tüvevokaaliga ning tähenduslikult eristunud tüvevariant. Vt ka nukk4.

paak1 : paaga : paaka 'kõvaks kuivanud v tihenenud tükk mingit ainet, kamp, pank'
● soome paakku 'kamakas, tükk; tomp, klomp'
karjala poakku 'lumekamakas; poisipõnn'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi bå̄k 'loomasõnniku kamakas, klomp'.

pank : panga : panka 'järsk paekallas; suur tihke tükk mingit ainet, rahn, kamakas, kamp'
← rootsi bank 'leetseljak; seljak, nõlvak; pilverüngas'
Mõjutanud on ka eestirootsi murded, vrd eestirootsi baŋk 'vall maapinnal või rannal, kõvaks muutunud muld'. On ka arvatud, et võib olla alamsaksa laen, ← alamsaksa bank 'leetseljak, liivaseljak'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Pank 'järsk pankrannik Saaremaal ja Muhus'.

patakas : pataka : patakat '(hrl paberi kohta:) kimp, hunnik'; kõnek 'paks (lame) tükk, latakas, kamakas'; mrd 'kiht, kord'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades matakas, pats2.

rahn : rahnu : rahnu 'ebamäärase kujuga suur kivi- vm aine kamakas; suur puupakk'
? ← balti
leedu rąstas 'palk'
● liivi rō’n(õz) 'mahalangenud puutüvi; mahalangenud puu juurtega üles tõstetud mullapall'
soome rahna 'rull (põllutööriist)'; mrd 'lõmmust peergude kiskumiseks raiutud tükk, särme', mrd rahnu 'rull (põllutööriist)'

tükk1 : tüki : tükki 'osa tervikust; klomp, kamakas; võrdlemisi suur kogus, hulk; üksikese v -isend; koolist koduülesandeks antu; temp, vigur'; kõnek 'näidend; muusikapala'
← alamsaksa stucke 'osa tervikust; maatükk; asi, ese; kelmustükk, temp, vemp'
Tähendust on hiljem mõjutanud ka saksa Stück 'osa tervikust; üksikese, eksemplar; näidend; muusikapala; kahur; tegu, teguviis; süütegu, temp, vemp', mis võib olla ka sõna tükk2 laenuallikas. Samatüveline tegusõna tükeldama on tõenäoliselt saksa keelest laenatud, ← saksa stückeln 'tükeldama'. Eesti keelest on laenatud vadja tükkü 'tükk, pala, (põllu)riba; eksemplar; temp, vemp', tükki 'tükk, pala; eksemplar', isuri tükkü 'tükk, pala, põlluriba; eksemplar' ja soome mrd tykky 'tükk, pala, põlluriba, jääpank; temp, vigur'.