[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kamakas : kamaka : kamakat '(ebamäärase kujuga) suurevõitu tükk'
● soome mrd kama 'kõlbmatuks kuivanud, kõvaks muutunud aine, jäätunud riie'
Aunuse karjala kamakko 'kõva ja ebatasane (maa)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Mõjutanud võib olla vene komók 'känkar, tomp, klomp, tükk', kom 'kamakas, kamp, pall, tomp, mütsak'. Teisalt ei ole välistatud, et sõna ongi vene keelest laenatud, teistes läänemeresoome keeltes on sel juhul tegemist rööplaenuga.

klimp : klimbi : klimpi 'supivedelikus keedetud tainapala; (kokkuhakanud) tükk, klomp, tomp'
○ limp
← baltisaksa Klimpe 'jahuklimp'
← rootsi klimp 'kamakas, kämp, tomp; supivedelikus keedetud tainapala'
Tähenduses 'supivedelikus keedetud tainapala' on tõenäolisem laenamine baltisaksa murdest, tähenduses 'tükk, klomp, tomp' on aga tegemist (eesti)rootsi laenuga. Eesti keelest on laenatud vadja klimppi 'klimp (tainapala)'.

klomp : klombi : klompi 'pehmest v püdelast ainest tihenenud vormitu tükk, kämp, tomp'; mrd 'lühike ja jäme puutükk; puuking; jalatsi puukonts'
○ lomp
← eestirootsi klomp 'kamakas, tomp; ront, lühike puunott; lihtne puuking'

klutt : kluti : klutti 'poisipõngerjas'
? ← rootsi kludd 'lohakalt tehtu, soperdis; nutsakas; soperdaja, vusserdaja', mrd kḷωddo, kḷoddo 'kamakas, tomp; (väike) laps, põngerjas, jõmpsikas; kohmakas tüdruk v naine'
Murdesõna klutt '(karva-, villa)tutt; klimp' on laenatud eestirootsi murretest, ← eestirootsi klωt 'villatükk'. Tähendust 'poisijõmpsikas' eestirootsi murretest registreeritud ei ole.

kämp : kämbu : kämpu 'tükk, tomp, klomp; kamakas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt kamp1. Eesti keelest on laenatud läti ķempe 'kämp, klomp'.

mugul : mugula : mugulat 'juure v varre lihakas toitainerikas paksend; miski ümar v mügarjas'
● vadja mukkura '(kala)mari'
soome mukula 'mugul; põnn, põngerjas', mukura 'kühm, muhk, pahk; kamakas'
isuri mukkura 'kalamari'
karjala mukura 'ümar ese, mägi vms; suure kõhuga loom', mukkula 'muhk, kühm, tomp'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Mari muγə̑l 'pahk, käsn' on ilmselt rööpselt kujunenud häälikuliselt ajendatud tüvi.

paak1 : paaga : paaka 'kõvaks kuivanud v tihenenud tükk mingit ainet, kamp, pank'
● soome paakku 'kamakas, tükk; tomp, klomp'
karjala poakku 'lumekamakas; poisipõnn'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi bå̄k 'loomasõnniku kamakas, klomp'.

rüngas : rünka : rüngast 'ebamäärase kujuga suur kamakas v tomp, rahn, rünk' rünk

rünk : rünga : rünka 'ebamäärase kujuga suur kamakas v tomp, rahn'
○ rink, rönk
◊ rüngas
← rootsi brink '(järsk) nõlvak; küngas, kink'
← alamsaksa brink 'põlluäär, põllupeenar; väike rohumaa; üleujutatav oja-, jõe- v merekallas; künkaveer, küngas'
On arvatud, et esisilbi vokaal on muutunud ü-ks sõna küngas mõjul. rüngas on as-lõpuliste sõnade eeskujul moodustatud tüvevariant. Eesti keelest on laenatud soome mrd rynkkä 'hunnik, kivik'.