[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kalkar : kalkari : kalkarit mrd 'hulgus, kaltsakas, laaberdis'
← rootsi van skalkar (mitm) (ains skalk) 'kelm, suli'
Laenuallikaks on rootsi sõna mitmusevorm.

lupakas : lupaka : lupakat 'kalts, narts; iseloomutu v närune inimene'
◊ lupard
← läti lupata, lupats 'lapp, kalts, narts; lurjus, kaltsakas'
Teisalt võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt sõnades lipakas, lipp2, ja lapakas, lappama.

pasatski : pasatski : pasatskit kõnek 'hulgus, logeleja, päevavaras; pätt, suli'
← vene posádskij van 'possaadielanik'; mrd 'huligaan'
Eesti keele kaudu on laenatud eestirootsi pasatske 'kaltsakas; pätt'.

roisk : roisu : roisku 'pehkiv v mädanev aine, kõdu, rämps; raisk'
● soome mrd roiska 'vana vilets masin', roisko 'räbal, kalts; kaltsakas', roiske 'jäänused, riismed; kalarapped; viletsad küttepuud'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades roie ja roju. On ka oletatud, et võib olla *sko- või *ska-liiteline tuletis tüvest roju.

rünne : ründe : rünnet 'jäänus, riise'
● ? soome ryntteet, rynttyyt (mitm) '(viletsad) rõivad'
? Aunuse karjala rünti 'kaltsakas, laaberdis'
? lüüdi rünti 'kaltsakas'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.