[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

kilts : kiltsu : kiltsu 'kalts, räbal'
Tõenäoliselt tüve kalts variant, moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul.

kodin : kodina : kodinat (hrl mitm) kõnek 'närune, vana riidehilp, kalts, räbal; kraam, koli'
Võib olla sama tüvi mis sõnas kodima.

nadi : nadi : nadi 'kalts, räbal; kehv, vilets, niru; sobimatu, rumal, inetu'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

narmas : narma : narmast 'lõngaots v nende kimbuke kanga vm kudumistoote otsas v ääres'
alggermaani *narwōn-, *narwō
vanaülemsaksa nar(a)wa '(haava)arm; aas, silmus'
saksa Narbe '(haava)arm; rohukamar; loomanaha karvatustatud pool'
liivi nārmaz 'narmas; räbal, kalts'
soome naarmu 'kriimustus, marrastus'
karjala noarma, noarmi 'kriimustus, kriips, jutt', noarme 'kriimustus, kriips, jutt; arm'
saami nárvi 'kasetohu pealiskiht; korts, kurd'
Eesti (või liivi) keelest on laenatud läti mrd ņarmas 'riideräbal'.

narts : nartsu : nartsu 'kalts'
?balti
preisi northe, nurtue 'särk'
liivi nōrtsak (sõimusõna)
soome mrd nartsu, narsu 'kalts, räbal'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt sõnades niru ja näru. Liivi ja soome vaste võivad olla eesti keelest laenatud.

närakas : näraka : närakat 'räbal, kalts; armetu; alatu, autu inimene' näru

näru : näru : näru 'räbal, kalts; kehv, vilets; alatu, autu inimene, suli'
närakas
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt niru.

pants : pantsu : pantsu 'suur raske tükk'
liivi pantskõz (hrl mitm) 'kalts, räbal'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades ponts, põntsuma, pänts.

ponts : pontsu : pontsu 'täidlane, trullakas, matsakas, lopsakas; mütsakas, pamp'
liivi pontskõz (hrl mitm) 'kalts, räbal'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pants, põntsuma, pänts, põnt. Vt ka pontu.

rask : rasu : rasku 'pikk kitsas villase riide riba sääre ümber mähkimiseks'
?läti draska 'kalts, räbal', draskāt '(riideid) katki rebima'

rekk : reki : rekki mrd 'lohakas, räpane, solgutatud (hrl kassi kohta)'
?alamsaksa dreck 'mustus, saast, pori, sõnnik'
?saksa Dreck 'mustus, saast, pori, sõnnik'
Võib ka olla häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome retku 'laaberdis, logeleja, joodik; lotendavad riided, räbal, kalts', isuri retku 'räbal, näru, kalts [?]' ja Aunuse karjala retkotta- 'vedelda, lösutada'; lähedane tüvi on ka murdesõnas räga 'röga, tatt; mustus' ja röga.

ribu1 : ribu : ribu 'prügi, rämps, risu'; mrd 'räbal, näru'
ribu-2
Aunuse karjala ribu 'kalts, räbal; narmas, tutt'
lüüdi ribu 'kalts, räbal; narmas'
vepsa ŕibud (mitm) 'narmad, tupsud, narmendavad riiete servad'
Tõenäoliselt tuletis tüvest riba.

ripse : ripsme : ripset 'lühike jäme karv silmalau serval; rakust väljasopistuv peenike moodustis; selline moodustis taimedel; (kaera)pööris'
liivi rips 'silmaripse'
vadja ripsi 'silmaripse; (kaera)pööris; (marja)kobar; (õie)pööris, pöörisõisik; (käe)laba, kämmal; ranne'
soome ripsi 'silmaripse; sõkal', ripsu 'narmas'; mrd 'räbal, kalts; raas, kübe'
isuri ripsu 'silmaripse; silmalaug; (kaera)sõkal; (marja)kobar'
Aunuse karjala ripsi 'silmaripse'; ripši '(kaera)pööris, -sõkal; (marja)kobar'; ripsu 'tups, narmas; (kaera)pööris, -sõkal; (marja)kobar'
lüüdi ripš(i) 'silmaripse; (kaera)sõkal; narmas'
vepsa ŕips 'silmaripse; (mitm) silmalaud'
saami raksa 'mähe; hällis allapanuks kasutatav sammal'
Läänemeresoome-saami tüvi. On arvatud, et häälikuliselt ajendatud.

risakil 'ripakil, lohakil'
soome risa 'räbal, kalts, näru; katkine, lagunenud'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tüvi on eesti murretesse soome keelest laenatud, sest see esineb peamiselt kirderannikumurretes ja Hiiumaal. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane naaberkeelte tüvi on rootsi mrd ris(s), res 'rebend (riietel, kalavõrgul)', resa, risa 'rebend, kriimustus'.

risu : risu : risu 'metsaalused pudemed (lehed, okkad, oksad), praht, prügi, rämps; tarbetu koli, miski katkine v tarvitamiskõlbmatu; roju, reo'
risuma
soome risu 'raag, (kuivanud) oks'
Aunuse karjala rizu 'kuivanud oksaraag; vana, lagunenud ehitis; kõbi, tudi; niru, kribal'
lüüdi rižu 'kuivanud oksaraag; (mitm) metsaalused pudemed'
? vepsa ŕizu 'kalts, räbal, näru; mähe; (mitm) (heina-, õlgede jms) riismed'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tüvi on rootsi laen, ← rootsi ris 'oksad; hagu; vits', kuid see ei ole häälikulistel põhjustel usutav. Eesti keelest on laenatud liivi rizū 'koli' ning eestirootsi riso 'praht, koli'.

roie : roide : roiet 'pikk kõverdunud luuplaat, mille tagumine ots on ühenduses rinnalülidega, eesmine ots rinnakuga, moodustades põhilise osa luulisest rindkerest, ribi; kitsas raidkividest v tellistest kaar, mis aitab võlvi kanda'; mrd 'kala sisikond, jäänused; roju'
vadja roittu 'prügi, puru, praht, rämps'
soome mrd roitto 'praht, rämps; räbal, kalts', roittu, roito 'praht, rämps'
isuri roitto 'praht, rämps'
Aunuse karjala roitto 'tapetud looma sisikond, rupskid; takk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades roju ja roisk. Kirjakeelsed tähendused on moodustatud vanemast murdekeelest registreeritud mitmuse vormi tähenduse 'luustik' alusel. Vt ka roitma.

roisk : roisu : roisku 'pehkiv v mädanev aine, kõdu, rämps; raisk'
soome mrd roiska 'vana vilets masin', roisko 'räbal, kalts; kaltsakas', roiske 'jäänused, riismed; kalarapped; viletsad küttepuud'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades roie ja roju. On ka oletatud, et võib olla *sko- või *ska-liiteline tuletis tüvest roju.

rusu : rusu : rusu 'midagi purunenut v purustatut, millegi tükk v jäänus; vare'
?alggermaani *rus-
norra rus 'õhuke kest'
taani mrd ros 'jäätmed; rämps; praak'
?alggermaani *trus-
vanaislandi trys 'jäätmed, pühkmed', tros 'poolkõdunenud peenike oks'
rootsi mrd tross 'jäätmed, rämps, koli'
liivi ruzzõ 'lömastada'
soome mrd rusu 'põhk, aganad, viljapeksujäätmed; praht, jäätmed, raasud; (mitm) prügikala(d)'
isuri russuun, rusukse 'katki, puruks'
Aunuse karjala ruzu 'agan, jäte, rämps', rudžu 'raas, risu, niru (halvustavalt inimese, looma, eseme kohta)'
? lüüdi ruťš́ 'paha, kõhn, räpane, väike'
vepsa ruzu 'kalts, räbal, näru; mähe; (mitm) (heina, õlgede jms) riismed'

rätt : räti : rätti 'neli- v kolmnurkne riidest ese kindlaks otstarbeks (pea, kaela, õlgade katmiseks, kuivatamiseks v pühkimiseks, kurnalapina, mähkimisvahendina)'
vadja rätte, rätti 'rätt, rätik'
soome rätti 'kalts, räbal; riidetükk, riidelapp'
isuri rätti 'rätt, rätik'
? komi rot 'kaltsud, räbalad'
Läänemeresoome või isegi läänemeresoome-permi tüvi.

rääbakas : rääbaka : rääbakat 'katkutud, räsitud; armetu; selline olend v ese'
soome mrd rääpäkkä 'põdur, nõrk, abitu'; rääpäle 'kalts, räbal; armetu olend, niru'
Aunuse karjala reäpäkkö, reäpäkkä 'liiga pehme, vedel, mäda', reäbäleh 'lapseniru, -rääbakas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas räbal. Vt ka rääbis.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur