[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hilp : hilbu : hilpu 'kulunud riietusese; naiste kergem riietusese; riideräbal'
◊ hilpama
● liivi ilp 'hilp, riidetükk; kalts'
soome mrd hilpa 'õhuke kasetohu kelme; kulunud riietusese; kalts, narts'
karjala hilve 'jääkirme'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hilpat 'lohakas, hooletu' ja hilp 'hilpama'.

lupakas : lupaka : lupakat 'kalts, narts; iseloomutu v närune inimene'
◊ lupard
← läti lupata, lupats 'lapp, kalts, narts; lurjus, kaltsakas'
Teisalt võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt sõnades lipakas, lipp2, ja lapakas, lappama.

lupard : lupardi : lupardit 'kalts, narts; iseloomutu v närune inimene' lupakas

räbal : räbala : räbalat 'miski katkine, rebitud, narmendav ja vana; armetu olend; kehv, vilets'
● vadja räpäl 'kalts, narts; armetu olend'
soome räpäle 'kalts, narts; armetu olend'; mrd 'kild, tükk'
isuri räppääle 'katkine ja vana ese'
Aunuse karjala räbäleh 'katkine ja vana ese', räbü 'kulunud rõivas; kõbi, tudi'
vepsa liitsõnade järelkomponendina ŕäbu 'kulunud ese; kõbi, tudi'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas rääbakas. Vt ka räbik ja räbu.