[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kivi : kivi : kivi 'looduses esinev kõva mineraalne aine; kõvast mineraalsest ainest looduslik keha; luuvilja seeme; anorgaanilisest ainest kõva moodustis mõnes elundis; kõva sadestis v katt millegi pinnal'; mrd 'seebikivi; pliiatsisüda, grafiit'
● liivi ki’v, ki’uv, ki’u 'kivi; käsikivi'
vadja tšivi 'kivi; tulekivi; (mitm) keris; käsikivi; veskikivi; liivapugu, lihasmagu'
soome kivi 'kivi; luuvilja seeme'
isuri kivi 'kivi; võrgukivi; kivimäng; (mitm) käsikivi; veskikivi'
Aunuse karjala kivi 'kivi; ankrukivi; käsikivi'
lüüdi kivi 'kivi; käsikivi; veskikivi'
vepsa kivi 'kivi; veskikivi'
ersa kev 'kivi'
mokša kev 'kivi'
mari kü 'kivi'
udmurdi ke̮ 'veskikivi'
komi ki liitsõnas izki 'veskikivi'
handi kew 'kivi; veskikivi'
mansi kaw 'kivi; võrgukivi; käsikivi'
ungari kő 'kivi; kalliskivi; neerukivi, sapikivi'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kivirik, veski.

teemant : teemandi : teemanti 'kõvim looduslik mineraal, säravaim ja hinnalisim kalliskivi'
← alamsaksa dēmant 'teemant'
← saksa van Demant 'teemant'

tellis : tellise : tellist 'väike risttahukakujuline tehiskivi'
○ te(e)lis-, telles-, tõl(l)is-
← alamsaksa tegel, teigel '(müüri)tellis(ed), katusekivi(d); tellistest ehitis'
Sõna häälikuline kuju eeldab, et otseseks laenuallikaks on olnud alamsaksa murdevariant, kus g asemel hääldati j. -is on lisatud teiste sõnade analoogial, vrd nt telliskivi ja kalliskivi.