[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kallama : kallata : kallan 'valama; tugevasti (vihma) sadama; keerama, pöörduma'
← alggermaani *χalþⁱja-
vanaislandi hella '(välja) kallama'
vanarootsi hælla '(välja) kallama; kõrvale kallutama'
● vadja kallõta '(teed andes) kõrvale astuda; kalduda'
soome kallistaa 'kallutada'
isuri kallistua 'kaldu minna'
Aunuse karjala kallata 'kallutada; kummuli panna'
lüüdi kaldaududa 'kaldu minna'
Laenuallikas on tuletis sõna kallas laenuallika tüvest. Varem on sõna peetud läänemeresoome tuletiseks sõnast kallas.

valama : valada : valan 'kallama, nõust vm mahutist kallutades vedelikku vm ainet välja voolata laskma'
◊ valem, valu2
● liivi va’llõ 'valada, kallata'
vadja valaa 'valada, kallata; kasta'
soome valaa 'valada, kallata'
isuri vallaa 'valada, kallata'
Aunuse karjala valua 'voolata; tilkuda, niriseda'; valuo 'voolata'
lüüdi valada 'valada, kallata'
vepsa valada 'valada, kallata; puistata'
ersa valoms 'valama'
mokša valəms 'valama; kastma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Tuletis valem tähendas algselt valamisvormi, hiljem võeti ülekantud tähenduses kasutusele matemaatika oskussõnana. Vt ka vale, valvama.