[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ai : aia : aia 'seeliku (v särgi) äärispael'
← alggermaani *aǥjā
vanaislandi egg 'tera, teravik'
vanarootsi æg 'tera, teravik; kaugeim äär, serv'
vanaülemsaksa ekka 'tipp, ots; mõõga tera'
● liivi aigā 'kallas; äär; paikkond; külg'
soome mrd aaja 'suur, lai; suur ala'
Aunuse karjala agju 'serv, ots, piir'
lüüdi agď '(nööri, küla, põllu vms) ots; lõpp'
vepsa aǵj 'ots; tükk; lõpp'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi ai, aina, nai 'seeliku allääres olev punutud pael, tikitud kant'.

kaldu 'viltusesse asendisse, kallakile; viltuses asendis, kallakil' kallas

kallal 'jõuga ründamas, vägivalda tarvitamas; millegi v kellegi juures (tegevuses)' kallas

kallama : kallata : kallan 'valama; tugevasti (vihma) sadama; keerama, pöörduma'
← alggermaani *χalþⁱja-
vanaislandi hella '(välja) kallama'
vanarootsi hælla '(välja) kallama; kõrvale kallutama'
● vadja kallõta '(teed andes) kõrvale astuda; kalduda'
soome kallistaa 'kallutada'
isuri kallistua 'kaldu minna'
Aunuse karjala kallata 'kallutada; kummuli panna'
lüüdi kaldaududa 'kaldu minna'
Laenuallikas on tuletis sõna kallas laenuallika tüvest. Varem on sõna peetud läänemeresoome tuletiseks sõnast kallas.

kallas : kalda : kallast 'veekoguäärne maismaariba; maa (vastandatuna merelolekule); mäe, künka vms nõlv'; mrd 'kallakas, veerjas, libajas'
◊ kaldu, kallal
← alggermaani *χalþa-z
vanaislandi hallr 'nõlv(ak), kallak, mäekülg; viltune, kaldus'
● vadja kallas 'kallas, rand; mägi, mäeveerg'
soome kallas 'kallas, kaldajärsak, perv'
isuri kallas 'järsak, nõlvak'
lüüdi kautoi 'kaldu, viltu'
? vepsa kaľťľi 'kaudu, mööda, piki'
Laenatud on ka teine laenuallika tüve tuletis, kallama.

mägi : mäe : mäge 'ümara v ovaalse põhijoonisega kõrgendik, mille suhteline kõrgus on üle 200 m; igasugune ümbritsevast alast kõrgem pinnamoodustis'
● liivi mä’g 'mägi'
vadja mätši 'mägi; rand, kallas, (kuiv) maa'
soome mäki 'mägi'
isuri mägi 'mägi; kallas'
Aunuse karjala mägi 'mägi; kallas, maismaa'
lüüdi mägi 'mägi'
vepsa mägi 'mägi, küngas'
idahandi müγ 'väike küngas, mätas', miγ_o, miw 'küngas'
Soome-ugri tüvi.

parras : parda : parrast 'äär, serv; (laeva, lennuki, helikopteri, kosmoseraketi) laadungi- v reisijateruum, laevalagi, tekk'; mrd 'veealune järsak, liivaseljandik'
← alggermaani *barđaz-
vanaislandi barð 'serv, äär; ääris'
islandi barð 'serv, äär; ääris'
norra bard 'äär, (paadi) parras'
● liivi pārdaz 'parras, reeling'
vadja parras 'äär, kallas; (laeva v paadi) parras, külg v ülemine äär'
soome parras 'äär, serv; parras'
isuri parras 'äär, serv'
Aunuse karjala parras 'äär, serv'
lüüdi pardaz 'äär, serv'
Hiljem on laenatud tüve saksa ja/või alamsaksa vasted, poort, porte.

perv : perve : perve 'kallas; mäe, künka vms kõrgema koha nõlv; äär, serv'
? ← vanavene brěgŭ 'kallas, rand'
vene bereg 'kallas, rand'
? ← alggermaani *fervōn
vanaislandi fjara 'mõõn, mõõna ajal kuivale jääv maa'
Tõenäolisemaks võiks pidada laenamist (vana)vene keelest, sest sõna on levinud lõunaeesti murretes, kuid see eeldab ebareeglipärast häälikumuutust. On ka arvatud, et (vana)vene laen võib olla segunenud tüvega serv.

raja1 : raja : raja 'piir'
← vanavene kraj 'piir; kallas; maa, riik'
vene kraj 'äär, serv; maa, piirkond, maanurk, kant'
● vadja raja 'piir; piirjoon; ääremaa, ääreala'
soome raja 'piir'
isuri raja 'piir'
Aunuse karjala raja 'piir; äär, piirjoon'
lüüdi raja 'piir'
? vepsa rajagod 'pilvede vahekohad'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Vt ka raja2.

rand : ranna : randa 'merd v suuremat järve äärestav maismaaosa maismaa ja vee piirist kuni tugevaima tormilaine mõjupiirini; teatud piirkond, koht rannikul'
◊ randal
← balti *kranta, *krantā
leedu krantas 'rand, kallas; rannik'
läti mrd krants 'rand, kallas'
← algskandinaavia *stranđa
vanaislandi strǫnd '(nt kilbi) äär; rand'
rootsi strand 'rand, kallas'
● liivi rānda 'rand, kallas'
vadja ranta 'rand, kallas; äär, serv; mäe jalam; kant, maanurk'
soome ranta 'rand'
isuri randa 'rand, kallas'
Aunuse karjala randu 'rand, kallas; äär, serv; (kodu)kant, -nurk'
lüüdi rand(e͔) 'rand; äär, serv; kangaserv, ultusäär'
vepsa rand 'rand, kallas; kant, maanurk; mäe jalam'
On arvatud, et osaliselt võivad tüve tähendusi läänemeresoome keeltes olla mõjutanud alamsaksa rant 'äär, serv, veer; rant, ääris', saksa Rand 'äär, serv, veer; rant, ääris' (laenatud eesti keelde ka eraldi, rant) ja rootsi rand 'äär, serv, rant; kanga triip, vööt, jutt'. randal on haruldase vormiga tuletis (? < *ranta-lainen), mis on toodud vanemast murdekeelest kirjakeelde zooloogiaterminina. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd randa 'madal mereäärne heinamaa'. Vt ka ranne.

sadam : sadama : sadamat 'veesõidukite peatumiseks kohandatud veeala koos selle juurde kuuluva kaldalõiguga'
? ← alggermaani *staþa
gooti staþs 'rand, koht'
saksa Gestade 'rannik, kallas'
rootsi mrd stad 'mere-, järve-, jõerand'
● liivi sadām 'randumiskoht, sadam'
vadja satama 'sadam'
soome satama 'sadam'
isuri sattaama 'randumiskoht, sadam'
Varem on peetud tuletiseks sõnast sadama, sama tähendusseos võib olla sõnadel valgma ja valguma.

serv : serva : serva 'äär, äärejoon v külgpind; mingi ala piirjoon, ääreala'
● vadja servä 'serv, äär; kallas; kant, maakoht'
soome mrd särvi 'serv, äär, külg'
isuri särvi 'äär, terav serv'
Aunuse karjala särvi 'serv, äär; külg'
lüüdi särvi 'serv, äär'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka perv.

süri : sürja : sürja mrd 'küngas'
? ← balti *sturja-
leedu stūrys 'nurk, kant; serv'
läti stūris 'nurk, kant; serv; paikkond'
● vadja sürjä 'nõmm', sürjü 'soosaar'
soome syrjä 'serv; külg'; mrd 'kõrgem koht maastikul, maakitsus; kangapoom'
isuri sürjä 'kangapoom; külg, serv', sürjü 'kõrgem koht madala maastiku keskel'
karjala sürjä 'kangapoom; külg, serv; kõrvaline koht'
lüüdi šurď, sürď(e͔) 'kangapoom'
vepsa sürj 'kangapoom'
Tüve vasted võivad olla ka ersa čiŕe 'kallas; äär, serv; piirkond', mokša šiŕä 'külg, äär, serv; kauge, kõrvaline', mari šör 'külg, pool, serv; piir, äär; piirkond'. Vt ka sürjutama.