[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 3 artiklit

kitkuma : kitkuda : kitkun '(juurtega) välja kiskuma, välja tõmbama v ära rebima; katkuma'
lõunaeesti kitskma
liivi kitkõ 'kitkuda, rohida'
vadja tšitkõa, tšitkoa 'katkuda, kitkuda, rohida'
soome kitkeä 'kitkuda, rohida, välja kiskuda'
isuri kitkiä 'kitkuda, rohida'
Aunuse karjala kütkie 'kitkuda, rohida'
lüüdi kütkidä, küťkida 'kitkuda, rohida'
vepsa küťkťä 'kitkuda, rohida'
ersa kočkoms 'kitkuma, rohima'
mokša kočkəms 'kitkuma, rohima'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Teisalt võivad kaugemate sugulaskeelte vasted olla (esitatud ersa ja mokša vaste asemel) saami gaskit 'kitkuda (lindu)', ersa kočkams 'valima; koguma, korjama' ja mokša kočkams 'valima; koguma, korjama'. Eesti keelest on laenatud läti mrd ķiķēt 'kala puhastama'.

nügima : nügida : nügin 'vähehaaval nihutades tõukama; müksima, tõuklema, trügima'
vadja nügätä 'toetada, toetuda; tirida, sikutada'
soome nykiä 'tirida, kiskuda; näkkida (kala kohta); tukselda; nõksuda'
Aunuse karjala ńügie 'trügida; näkkida (kala kohta)'
? handi ńăγəs- 'rookima, soomust eemaldama, puhastama'
? mansi ńaw- 'kitkuma, noppima'
? ungari nyű '(lina, kanepit) kitkuma'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Võib olla häälikuliselt ajendatud, seega võib ugri keelte tüvi olla rööpselt tekkinud. On ka arvatud, et tüve kaugemate sugulaskeelte vasted võivad lisaks olla sölkupi ńiŋkǝl- 'kitkuma' ja kamassi ńeʔ- '(välja) tõmbama', ńede̮- 'rebima, tõmbama'.

rookima : rookida : roogin '(põhjalikult) nühkides, kraapides jne puhastama; peksma, lööma'; mrd 'ropsima; parkima'
algskandinaavia *rōkian
vanaislandi rœkja 'hoolitsema, hoolima kellestki'
liivi rūokõ 'nahka venitada, parkida [?]'
vadja roottšia 'rookida, puhastada; koorida'
soome ruokkia 'sööta, toita'; mrd 'koristada, puhastada; peksta'
isuri rookkia '(kala) puhastada; laasida; lund rookida'
Aunuse karjala ruokkie 'koristada, puhastada; saaki koristada; tallele panna; toita, hoolitseda'
Laenuallikas on tuletis germaani tüvest, mis on ka eraldi läänemeresoome keeltesse laenatud, roog1.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur