[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hele : heleda : heledat 'tugevat valgust kiirgav; värvuselt, toonilt valkjas; kõrge ja kõlav'
◊ helama, heli
● liivi õ’ldzi 'värvuselt, toonilt valkjas; ere, kirgas'
vadja eliä 'helisev, kõlav, kajav', elisä 'heliseda, kõliseda, kõmiseda, kajada, kumiseda'
soome heleä 'erk, ere, kirgas, hele, selge; käre, kärts; kõlav; helisev'; hely 'ehe, kulin', helistä 'heliseda; tiliseda; kõliseda'
isuri helliiä 'helisev, kõlav; värvuselt, toonilt valkjas', helissä 'heliseda; kõlada, kajada'
Aunuse karjala heľei 'helisev, kõlav; hell, õrn'; heľü 'kõla, helin', helištä 'kiliseda, kõliseda'
lüüdi heleäd (mitm) 'helisevad, kõlavad', helä͔itä 'heliseda, tiliseda; kõliseda'
vepsa heled 'helisev, kõlav; tundlik, hell'; helü 'kelluke, kuljus', heläita 'heliseda, tiliseda; kõliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnades helge ja helkima. Lähedane tüvi on nt sõnas hillerdama. Vt ka eliting.

helkima : helkida : helgin 'helki heitma, heledalt paistma, sädelema'
● liivi elkõ 'kajada, kõlada'
vadja van elkkaa 'heliseda'
soome helkkyä 'kõlada, heliseda; tiliseda; kajada'
Aunuse karjala helkiä 'heliseda, kõliseda; kolistada'
lüüdi helgeta 'kõlada, heliseda'
vepsa heľgutada 'kõlistada; tilistada'; heľg 'nips'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades helge ja/või hele.

kaikuma : kaikuda : kaigun ~ kaikun 'valjusti kõlama v kostma; helidest täidetud olema; vastu kajama'; mrd 'karjuma, kisendama'
● soome kaikua '(vastu) kajada; kosta, kõlada'
isuri kaikua '(vastu) kajada; heliseda'
karjala kaikuo '(vastu) kajada'
ersa gajgems 'helisema, kumisema, kõlisema'
mokša kajgəms 'kõlama; helisema, kõlisema'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-mordva tüvi. Mordva keelte vasted võivad olla ka rööpselt tekkinud. Lähedasi samatähenduslikke häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka saami keeltes, nt saami skáigit 'kaikuda, kaugele kosta', lõunasaami gajgedh, g´äjged 'ilm, millega hääl kandub kaugele', rootsisaami kaigetet 'kaikuda, heliseda; häält teha'. On ka oletatud, et tuletis tüvest kaja.

kaja : kaja : kaja 'peegeldunud heli; heli; kõla'
● vadja kajata 'kajada, kõlada'
soome kajata 'kajada, kõlada'
isuri kajahtaa 'kajatada'
Aunuse karjala kajišta '(vastu) kajada, kõlada', kaju 'kaja'
lüüdi kajahtada 'kajatada'
vepsa kajata '(vastu) kajada'
saami gádjat '(vastu) kajada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka kaikuma.

kilama1 : kilada : kilan 'kilkama, kiljuma; teravalt heledalt kõlama v kajama'
◊ kile3, kilisema, kille
● liivi ki’llõ 'heliseda, kõlada, kajada'
soome kilistä 'kõliseda, kiliseda, kliriseda'
isuri kilissä 'kõliseda, kiliseda, kliriseda'
Aunuse karjala kilištä 'kõliseda, kiliseda, kliriseda'
lüüdi kilištä 'kõliseda, kiliseda, kliriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kolama, kulisema, silisema, tilisema. kille on tuletise kile kirjakeelestatud lõunaeesti variant. Vt ka kilama2, kile2 ja kilu.

kõmama : kõmada : kõman 'sügavat, kumedalt kajavat heli andma'
◊ kõmm, kõmu
● soome mrd komata 'kumiseda, kõmiseda'
isuri komissa 'kumiseda, kõmiseda'
Aunuse karjala komata 'kõmiseda, kajada'
lüüdi gomahtazetta 'kõmiseda, koliseda'
vepsa komed 'kõlav, vali'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kumisema, jõma ja pomisema.