[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 8 artiklit

hõlm : hõlma : hõlma 'eest lahti käivate riietusesemete üks esimene pool, ka nende alumine nurk'
alggermaani *χelma-z
vanaislandi hjalmr 'kiiver'
vanainglise helm 'kiiver; kaitsja, kaitse, vari'
rootsi hjälm 'kiiver'
gooti hilms 'kiiver'
saksa Helm 'kiiver'
liivi ȭlma 'hõlm'
vadja õlma 'hõlm'
soome helma '(särgi) alumine äär, saba; hõlm'
isuri helma 'rõiva alumine äär; hõlm'
Aunuse karjala helmu 'rõiva alumine äär, saba; hõlm; süli'
lüüdi helm 'hõlm'
Laenamise ajal võis germaani tüve tähendus olla laiem kui hilisematel tütarkeelte vastetel, sellele viitab vanainglise sõna tähendus.

kuur : kuuri : kuuri 'kerge ehitusega kõrvalhoone'
alamsaksa schūr 'kaitse, vari; katusealune, varikatus'

käil : käila : käila 'vöör, laeva eesosa'
alggermaani *skeula-
rootsi skjul 'kuur, katusealune; kaitse, varjupaik'
vanaislandi skjól 'kaitse, varjupaik'
soome keula 'käil'; mrd 'mütsisirm; kaljueend'
Soome vaste on tõenäoliselt hiljem samuti laenatud, käula.

lõbu : lõbu : lõbu '(meeleline) mõnu(tunne), nauding, lust, heameeletunne, rõõm'
kirderanniku lebu, lobu
Võib olla lebama tüve tuletis, vrd soome lepo 'puhkus; rahu', vepsa ľebu 'puhkus'. On arvatud, et nimisõnatüvi võib olla eraldi laen, ← alggermaani *slēpa-z, mille vaste on nt vanasaksi slāp 'uni', või ← alggermaani *χlewa-, mille vaste on nt vanaislandi hlé 'kaitse, vari, kaitstud koht'. Samalaadne tähenduse vaheldus on nt rootsi keeles: ro 'rahu, vaikus; puhkus' ja rolig 'lõbus, rõõmus; kena'.

pelg : pelgu ~ pelu : pelgu 'paopaik, pagu'
?alggermaani *felχan, *felgan
vanaislandi fela 'kaitse; peitma, varjama, hoidma'
gooti filhan 'peitma, varjama, matma'
keskülemsaksa be-velhen 'kellegi valdusse, hooleks andma, kellegi kaitsesse uskuma'
● ? soome pelastaa 'päästa'
? karjala pelastoa 'päästa, vabastada valudest'
? lüüdi pelvastada 'päästa'
Eesti keeles on osaliselt segunenud pelgama tüvega.

soe : sooja : sooja 'mõõdukalt kõrge temperatuuriga; südamlik, sõbralik'
?algiraani *(s)tsāyā
pärsia sāya 'vari'
vanaindia chāyā́ 'vari; peegeldus'
vadja sooja 'soe; soojus'
soome suoja 'kaitse, vari, varjualune; sula, sulailm'
isuri sooja 'soe'
Aunuse karjala suojus 'kate, vari, varikatus'
? mari šoj- sõnades šojə̑č́, šojə̑č́ə̑n 'tagant; järel, taga', šojə̑lan 'järele, järel; äärde, juurde'
? udmurdi saj 'vari, kaitse; jahedus'
? komi saj 'kaitse, koht millegi taga'
Laenuallikaks võib olla ka pisut hilisem *sājā. Kaugemate sugulaskeelte tüvi võib olla rööpselt laenatud. Esialgne tähendus on olnud 'kaitse; varjualune'.

turv : turva : turva 'kaitse, julgeolek; tugi'
turb2
?alggermaani *trūwɔ̄n
vanaislandi trúa 'usaldus, usk'
vadja turva 'tugi, kaitse, toetus'
soome turva 'julgeolek, kaitse, vari; tugi'
isuri turva 'julgeolek, kaitse, vari'
Aunuse karjala turvu '(majanduslik) julgeolek, tugi, abi'
vepsa turviš, turviľ '(kellegi, millegi) abil'
On ka oletatud, et tüvi on indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *tr̥uō- 'tugev olema, vastu pidama', mille vaste on vanaindia tūrvā-mi 'ülekaalukas, parem olema'. Sõna on kirjakeeles kasutusele võetud soome keele eeskujul, tuletis turvaline on laenatud, ← soome turvallinen 'kindel, julge, kaitstud, ohutu'. Vt ka tuvastama.

vari : varju : varju 'valgusvoo teele jääva keha tagune tume kujutis; päikese, tuule või hädaohu eest kaitsev koht; ebaselge kujutis'
algskandinaavia *warjōn
rootsi värja 'kaitsma; mõõk; kaitse'
taani værge 'kaitsma; relv; kaitse'
liivi vōŗ 'vari, kaitse; peavari'
vadja varjo 'vari, kate, kaitse; peavari, eluase; varjuline, kaitstud; vari (valgusvoo teele jääva keha tagune tume kujutis); peegelpilt'
soome varjo 'vari (valgusvoo teele jääva keha tagune tume kujutis)'
isuri varjo 'tuule- või päikesevari'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur