[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

haljas : halja : haljast 'noore rohu värvi roheline; läikiv, hiilgav'
◊ hale1
← balti
leedu žalias 'roheline, haljas; toores'
läti zaļš 'roheline, haljas; toores'
preisi žaligan (sihitav) 'roheline'
● liivi ōļaz 'roheline'
vadja aľľas 'toores, roheline; haljas, läikiv'
soome haljakka 'kahvatu, kahkjas, valkjas; pleekinud'
isuri haljas 'haljas'
Aunuse karjala haľľakko 'kalev'
lüüdi haľľak 'kalev; kalevist jakk'
Tuletis hale1 on kirjakeeles oskussõnana kasutusele võetud murdesõna algse tähendusega 'hallitus; kirme, õhuke kord; silmakae'. Samast balti tüvest on laenatud ka hala-.

kalbe : kalbe : kalbet 'kahvatu, kaame'
← soome kalpea 'kahvatu, kaame, kahkjas'
Laenatud kirjakeelde 1920. aastatel.

laik : laigu : laiku 'ümbrusest värvitooni vm poolest erinev väike pinnaosa'
← alggermaani *blaik(ⁱj)ōn-, *blaika-z
vanaislandi bleika, bleikja 'valge värv', bleikr 'kahvatu, kahkjas'
soomerootsi bleka 'veel kasvavale puule kirvega löödud märk'
rootsi mrd blaikå 'valge koht maas'
● ? liivi laik 'lauguga loom; lauk looma otsaesisel'
vadja laikko 'narmas'
soome laikka, laikkale 'laastust suurem puutükk; liist; suur täpp', laikku, plaikku 'täpp, tähn, plekk'
Aunuse karjala laikku 'täpp; sula koht kevadjääs'
Sama germaani tüvi võib olla laenatud sõnas lõikama. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, pleekima.

plass : plassi : plassi kõnek 'kahvatu, jumetu, kaame; piinlik, kehv, vilets'
○ lass
← saksa blass 'kahvatu, kahkjas'