[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

habisema : habiseda : habisen 'värisema, võbisema, võbelema'
● soome havista 'kahiseda, sahiseda; kohiseda, mühiseda'
karjala havissa 'kahiseda, sahiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pabin ja vabisema.

kahisema : kahiseda : kahisen 'vaikset kõlatut ühetoonilist heli tekitama'
● vadja kahiss 'kahiseda, sahiseda; kohiseda'
soome kahista 'kahiseda, sahiseda; käratseda, riielda'
isuri kahissa 'kahiseda'
Aunuse karjala kahišta 'kahiseda; kiidelda; tülitseda, näägutada'
lüüdi kahištuda 'kähedaks muutuda'
vepsa kahaita 'kähiseda (hääle kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kihama, kohama, kähisema, lahisema, nahisema, pahisema, sahisema. Vt ka kahanema, kahi1 ja kahu1.

nahisema : nahiseda : nahisen 'kahisema, sahisema; nohisema'
● soome nahista 'kahiseda, sahiseda, nagiseda; jagelda'
Aunuse karjala nahiz- 'nohiseda, puhiseda; jagelda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nohisema, kahisema, lahisema, pahisema, sahisema.

puhisema : puhiseda : puhisen 'raskelt hingama; raskelt hingates rääkima' puhuma
● soome puhista 'puhkida; sahiseda'
Aunuse karjala puhišta 'lõõtsutada, ähkida; sisiseda, kahiseda'

robisema : robiseda : robisen 'tumedat õõnsat rabinat kuuldavale laskma; kiiresti üksteise järel kukkuma'
◊ krobe, krobisema, krõbe, krõbisema, robe
● liivi kro’blimi 'kare, krobeline', krobīļ 'vormitu; haruline puu'
vadja krõpisa 'krõbiseda, krõgiseda; nagiseda, ragiseda'
soome ropista 'robiseda, rabiseda, krobiseda, krabiseda; pladiseda, pladistada, trummeldada'
isuri krobissa 'krabiseda, krõbiseda'
Aunuse karjala robišta 'sahiseda, kahiseda, krabiseda', krobišta 'krabiseda, krõbiseda'
vepsa robe͔ita 'sahiseda, kahiseda, krabiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rabisema, kobisema, krõpsuma, rogisema. Vt ka krõbi, robi-1, robi2.

sabisema : sabiseda : sabisen 'kerget kahinat, sahinat tekitama'
● vadja sapia 'siblida', savittsaa 'siblida'
soome mrd sapista 'kahiseda, sahiseda', savita '(lammast) pügada; (villu) vanutada; siblida'
isuri savida 'siblida; sorteerida, puhastada (vilja, ube)'
Aunuse karjala savita 'villu vanutada'
lüüdi sabida '(lammast) pügada'
vepsa sabita '(villu) vanutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nabisema, pabin, rabisema.

sahisema : sahiseda : sahisen 'vaikset kõlatut ühetoonilist heli tekitama'
● soome mrd sahista 'sahiseda, kahiseda'
Aunuse karjala šahišta 'sahiseda'
lüüdi šahišta 'sahiseda, kahiseda'
vepsa šahāta 'sosistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kahisema, lahisema, nahisema, pahisema, sihisema, suhisema.

sihisema : sihiseda : sihisen 'teravalt sahisema, sisisema'
● vadja sihisä 'kahiseda'
soome sihistä 'sihiseda, sisiseda; sihistada'
isuri šihahtaa 'sihiseda, sisiseda; sihistada'
Aunuse karjala šihištä 'sisiseda, sahiseda'
lüüdi ťš́ihištä 'sihiseda, sisiseda; sihistada'
vepsa čihišta 'sisiseda, susiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sahisema, suhisema, kihama, vihisema, sisisema, sihk-.

sumama : sumada : suman 'kahlama, sumpama; hoogsalt, rohmakalt tegema; sumisema, suminal rääkima'
◊ sumisema,summima
● vadja šumisa 'kahiseda, kohiseda, sumiseda'
soome sumista 'mühiseda, sahiseda, kohiseda; suriseda'
isuri sumissa 'kärada, lärmata; mühiseda, sahiseda'
Aunuse karjala šumi- 'mühiseda, kahiseda; lärmata, käratseda'
lüüdi šumista 'sahiseda, suhiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sulisema, surisema, sumpama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt vene šumét’ 'mühisema; kolistama; lärmama', saksa summen 'ümisema; sumisema, kumisema'. Vene keel võib olla osaliselt mõjutanud vadja, karjala ja lüüdi vasteid.

särisema : säriseda : särisen 'kerget praginat meenutavat heli kuuldavale tooma'
○ lõunaeesti tsärisem(m)ä
● ? liivi tšärīkšõ 'pragiseda; sahiseda'
vadja šarisa 'kahiseda, sahiseda, krabiseda'
soome säristä 'ragiseda; krigiseda; käriseda'
isuri tšärissä 'praksuda; säriseda; ragiseda; krigiseda'
Aunuse karjala särištä 'väriseda'
lüüdi šäräitä, šärištä 'väriseda, vabiseda, lõdiseda'
vepsa säraita 'väriseda, vabiseda, lõdiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas särama. Lähedane tüvi on nt sõnades kärisema, lärisema, tärisema, värisema, särtsuma, sädistama. On arvatud, et tähendusi võib olla mõjutanud vene žárit’ 'praadima, küpsetama; kõrvetama'.