[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kagu : kagu : kagu 'lõuna ja ida vaheline ilmakaar'
● soome kaakko, van srmt kako, mrd kakko 'kagu'
isuri kakkoi 'kagu'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas kakerdama. Mitmesugustes linnunimetustes esinenud tüvi võib olla hakanud märkima ilmakaart rändlindude liikumissuuna alusel.

kakerdama : kakerdada : kakerdan '(hane, kana kohta:) kaagutama; ebakindlalt käima'; mrd '(seljas) tallama, paaritama; kohmitsema, pusima'
● liivi kākouļ, kākuļ 'teatud veelind'
soome kaakkuri, mrd kakkuri, kaakkeri, kaako(nen), kakara, ka(a)kertaja 'punakurkkaur'; mrd 'järvekaur; koovitaja'
lüüdi kakaťťš́(u) 'järvekaur'
vepsa kakač 'kaur'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti murreteski esineb mitmesuguseid seda tüve sisaldavaid veelindude nimetusi, nt kakar, kakard, kakardaja, kakerdaja. Vt ka kagu.

lõuna : lõuna : lõunat 'ilmakaar, kust päike paistab keskpäeval; keskpäev; päeva peamine, hrl keskpäevane söögikord'
● liivi lȭnag 'kagu', lȭnagist 'lõunasöök'
vadja lõunad 'lõuna; keskpäev; lõunasöök; hommikusöök; õhtuoode'
soome lounas 'edel; lõunasöök'
isuri lounad, loune(d) 'lõuna (ilmakaar); lõunasöök, lõunaaeg'
Aunuse karjala lounat 'pärastlõunane tee, (õhtu)oode; liturgia, päevane jumalateenistus', lounai 'edel'
lüüdi lounaine 'edel'
vepsa longi 'lõunasöök'
udmurdi nun sõnas nunal 'päev', mrd lun sõnas lun-aǯ́e 'päeval'
komi lun 'päev, päikesevalgus'
Läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti launags 'õhtuoode'.