[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ala : ala : ala 'mingi osa maast, piirkond; ainevaldkond, mõiste- v käsitluspiirkond, tegevus- v harrastussfäär'
◊ alasi, alasti, alati, all, alla, alles, alt
● liivi alā 'all, alla'
vadja ala, alla 'all; juures; enne'
soome ala 'pindala, territoorium; valdkond', ala- 'ala-, all'
isuri ala- 'ala-, all-'
Aunuse karjala ala 'ala'
lüüdi al 'all, alt'
vepsa alaz 'alla'
saami vuole, vuoli 'altkaudu', -vuolle, -vuolli '-alune'
ersa al 'all v madalal olev'
mokša al 'alumine osa, alus, millegi all olev koht'
mari ül- 'allpool olev'
udmurdi ul 'alaosa; alumine'
komi uv 'alune, all olev'
handi il 'allpool olev'
mansi jol- 'all'
ungari al 'alaosa; ase-, varu-'
neenetsi ŋil- 'all olev'
eenetsi iro 'all olev'
nganassaani ŋilea 'all olev'
sölkupi i̮l 'all olev'
kamassi il 'all olev'
Uurali tüvi. Samasuguseid või lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt uiguuri al 'esiosa, alaosa', mongoli aliusun 'alustaimestik', korea -al liitsõnas čib-al 'majaalune pind, koht' (čib 'maja'). Lähedane tüvi on ka jukagiiri keeles: aal 'all'. alla, all ja alt on vanad käändevormid. alati on vana tuletis, mille tähendusareng on olnud ilmselt 'kogu alal' > 'läbi ja lõhki, läbinisti' > 'pidevalt, lakkamatult'. Määrsõna alles on vana alaleütlevavorm, millele on lisatud omastusliide. Tartu ja Võru murdes on senini kasutusel vormid alale, alali tähenduses 'alles'. ala abstraktne tähendus võeti kasutusele keeleuuendusele ajal soome keele eeskujul. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja alati 'alati' ja läti mrd allaž, allažīn 'alati'. Vt ka alev, alistama, kaenal.

kaenal : kaenla : kaenalt 'käsivarre ja õla ühinemiskoha alaosa ning sellest allpool olev käsivarre ja külje vaheline hoideala'
○ kirderanniku kainal
● liivi kāinal 'kaenal'
vadja kainalo 'kaenal'
soome kainalo 'kaenal'
isuri kaila, kainalo 'kaenal'
Aunuse karjala kainalo 'kaenal'
lüüdi kainal(o) 'kaenal'
vepsa kaimol, ke͔imuu̯ 'kaenal'
? udmurdi kun liitsõnas kun-ul 'kaenal; särgi kaenlakiil'
? komi kun liitsõnas kunle̮s 'särgi kaenlakiil'
? handi χonəm sõnaühendis χonəm pat 'kaenlaalune'
? mansi χanəl 'kaenal'
? ungari hón 'kaenal'
Võib olla vana läänemeresoome liitsõna. Kaugemate sugulaskeelte sõnad võivad olla selle liitsõna esikomponendi vasted. Esikomponent on sel juhul soome-ugri tüvi, mõne arvamuse kohaselt koguni uurali tüvi, mille vasted on ka neenetsi śalᵊ’ 'kaenal', eenetsi seri 'kaenal', nganassaani kaľiŋ 'kaenal', sölkupi k͔āliń 'kaenal' ja kamassi kālə̑ŋ 'kaenal'. Järelkomponent on ala. Vt ka kaiss.

kaiss : kaisu : kaissu 'embus, sülelus'
On arvatud, et lastekeelne moodustis tüvest kaenal.